Suur Kalapüügi Puhkus: viis nädalat Eesti ja välismaa vetel, II

Eesti mees võttis kevadel ühe kuu vabaks, et püüda nii palju kala, kui hing ihaldab ning teha vaid seda, mida tahab, ilma et kohustused segaksid. Järgneb Kalale! juulinumbris alguse saanud Suure Kalapüügi Puhkuse reportaaži teine, viimane osa.

Üheteistkümnes päev – jackpot! Hommik nagu hommik ikka. Uni läks juba seitsme paiku ära. Vahtisin mõnda aega lage, jõin kohvi ja siis veel kohvi. Lõpuks sain ennast käima ja traditsiooniliselt poole kümne paiku sättisin vee peale. Hommikune entusiasm hakkas kuhugi kaduma. Mõtlesin kohvi juues, et äkki reedel läheks koju. Aga mis päev täna on?

Ilm väljas eilse koopia, võib-olla paar kraadi soojem. Tuul endiselt läänest ja piisavalt vali, et juba kümne haru peale lainet teha. Sain glissis minna umbes poole sirgeni, kui asjad paadi põrutustest vastu lainet laiali lendama hakkasid. Seda pole ju ometi vaja ja nii keerasin gaasi maha. Kui ei saa kiiresti, saab vaikselt. Tindi värvi Jesse paadile sleppi lohisema ja vaikselt tiksudes allavoolu suure jõe poole.