SPETSIALIST SELGITAB: kajaloodi kasutamine praktikas, I

Kalapüügi ja selles valdkonnas kasutatava tehnika asjatundja Koit Kikas teeb puust ja punaseks kajaloodi kasutamise põhitõed.

Kajalood või mingi sügavust näitav seade on vist juba 99% aktiivses kasutuses olevatest mootorpaatidest. Iga paadiomanik saab ju aru, et nii sõitjate kui ka paadi tervise huvides on oluline teada, kui palju paadil vett kiilu all on. Samas suudavad nüüdiskajaloodid märksa enamat, kui ainult sügavust näidata. Müües igal aastal tublisti üle saja kajaloodi, saan öelda, et kõige sagedasem ostja küsimus on: kas see kajalood sügavust ja kalu ka näitab? Mõni küsija lisab sellesse loetellu ka veetemperatuuri. Ja alati on neile hea vastata, et praktiliselt kõik turul müüdavad uued kajaloodid suudavad näidata sügavust, kalu ja veetemperatuuri.

Tavaliselt ongi järgmine küsimus selle kohta, miks mõni kajalood maksab 150 ja mõni teine 5000 eurot, kui kõik näitavad ühtmoodi sügavust, kalu ja veetemperatuuri. Eks püüame siis selgitada, mille poolest kajaloodid erinevad ja mida nende ekraanidel kuvatavast pildist välja lugeda saab.Iga toimiv kajalood koosneb kolmest põhiosast:1) Andur, mis saadab ja võtab vastu peegeldunud kõrgsagedushelilaineid.2) Ekraaniga protsessor, mis analüüsib laekuvaid signaale ja kuvab tulemust kasutajale.3) Toiteallikas/aku, mis mõlemale eelnimetatud komponendile tegevuseks energiat annab.Klassikalistel paadikajaloodidel (Lowrance, Humminbird, Garmin jt) on kõik need komponendid selgelt eristatavad ja omavahel juhtmetega ühendatud. Samas on portatiivsetel nn taskukajaloodidel (Deeperi mudelid, Lowrance FishHunter) andur ja toiteaku pakitud ühte veekindlasse korpusesse ja ekraanina kasutatakse hoopis kasutaja nutitelefoni, mis anduriga distantsilt wifi kaudu suhtleb ja kalastajale pilti kuvab. Tegelikult polegi nüüdiskajalood midagi muud kui lihtsalt veidi eripäraste lisaseadmetega suurem või väiksem arvuti.