Jõeforelli püügihooaeg 2019: kinnikasvanud veekogud ja palju „rihmasid“

Landimeister ja kirglik jõeforellipüüdja Rando Tuisk kirjutas kevadel jõekahooaja algusest ning võtab nüüd püügikeelu eel luubi alla augusti, forellijahi viimase täiskuu.

Talvisest ajakirja Kalale! numbrist sai lugeda jõeforelli püügist hooaja alguses veebruarikuus läbi minu silmade. Võiksime teha ka väikse ülevaate ajal, kui hooaeg hakkab lõppema. Iseäranis hea meelega koondaksin fookuse augustile, sest kontrast nende kahe püügiperioodi vahel on selleks ajaks suurim, mida meie vahelduvad aastaajad pakkuda suudavad. Ja muidugi on ka sarnasusi. Kui nüüd välja jätta ilmselge ehk püügiobjekt, siis üks suuri sarnasusi, mille peale esmapilgul võib-olla ei tulekski, on üsna ootamatu.

Kui talvel oma püügikohta minnes on alati hinges väike ärevus, kas üldse püüdma pääseb või on jõgi jääkaanega kaetud, siis suve lõpus on ka omamoodi loterii. Muidugi mõista pole nüüd vaja karta jääd, vaid hoopis jõgede metsikut taimestikuga kinnikasvamist. See võib kilomeetrite kaupa jõelõike kalamehele püüdmatuks muuta. Kuna tegu on minu arust süveneva murega, siis tulen selle teema juurde hiljem eraldi tagasi.