AGA MULLE? „Tuli juurde ja nurus süüa. Inimesed andsidki, sest ta oli nii nunnu. Tegid just seda, mida teha ei või,“ sõnab foto kommentaariks Hendrik Relve. Rännumees pildistas härdalt hambaalust paluvat pesukaru 2014. aastal Costa Rical.Foto: Hendrik Relve
Rainer Kerge 19. jaanuar 2022 11:25

Lugu ilmus esmakordselt 14. septembril 2019. Lõuna-Eestist saabuvate uudiste valguses paistab, et pesukaru ongi end juba Eesti looduses sisse seadmas.
„Oma kodumaal Ameerikas on pesukaru ammu linnades suureks nuhtluseks. Ta on kohutavalt manipuleerimisvõimeliste varvastega osav ronija. Mööda vihmaveetoru läheb kõrghoone katuselegi, sahvriaknast sisenemisest rääkimata. Suudab avada isegi lukus prügikonteineri ja teeb puhta vuugi,“ räägib Mati Kaal, zooloog ja kauaaegne Tallinna loomaaia direktor.

Kuidas loomaliigid uutele territooriumidele jõuavad? Ühe variandina nad lihtsalt satuvad oma retkedel aladele, kuhu tee pole varem viinud, ja seavad end seal sisse. Meie elame siin sõna otseses mõttes uuel maal, sest suur osa Eestist oli veel 11 000 aastat tagasi vee all. Nii et paljud lähiümbruses levinud liigid ei ole veel siia sattunud. Šaakalgi pole mingi jultunud sissetungija, kes kolis nahaalselt elama jääajajärgselt lõplikult välja kujunenud ja valmis loomastikuga Eestisse. Ei, ta lihtsalt jõudis lõpuks pärale.