Kalapüük

Värske uuring: kalad tunnevad valu inimestega sarnasel moel

Toimetas Vidrik Võsoberg, 25. september 2019 11:37

27 KOMMENTAARI

m
Mõni ime ?/ 10. oktoober 2019 07:47
Kala ei ole ilma närvideta, nagu mõni võibolla arvab ja selleks ei pea olema ka "teadlane" et sellest aru saada !
s
sanitar/ 7. oktoober 2019 17:39
Vähemalt ei põe nad vähki
h
Haugimälu/ 7. oktoober 2019 11:21
Kes julgeb lõvi, tiigri , hundi jne. ümber õpetada taimetoitlaseks?
m
mmm/ 7. oktoober 2019 10:07
Taimed tunnevad ka valu. Seega sööge liiva, mulda ja kive.
t
7. oktoober 2019 20:14
tahtsin just vidrikule sama soovitada....:)))
u
uus uudis homme/ 6. oktoober 2019 23:10
Mis uudis homme meid ootab, et linnud ja loomad tunnevad valu on äkki ka uudis.
j
juku/ 6. oktoober 2019 21:56
kas foorum on kinni pandud.
m
5. oktoober 2019 14:34
mine seleta seda suurematele kaladele,kes väiksemaid söövad,et hakaku veganiteks,haa haaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa
v
värske uuring/ 3. oktoober 2019 17:13
Ja emaüsas katkirebitav loode tunneb ka valu...

k
kirjandushuviline/ 3. oktoober 2019 10:11
lugesin just Turgenevi "Küti kirju". tema oli küll suur loodusetundja, kuid tema väitis kalade tunnete ja valu kohta risti vastupidist. Ei viitsi tsitaati ümber kirjutada, liialt pikk tuleks. Ja kommentaari ära kah ei mahuks.
o
2. oktoober 2019 21:52
Olin üksinda kodus,riivisin porgandit korraga õudne kisa kuskilt.Hiljem selgus et porgand karjus valu pärast.
m
2. oktoober 2019 00:11
Miks siis kalad ei peaks valu tundma? Kui inimene oma 36,5 kraadise kehatemperatuuriga külmaverelise kala kätte võtab, tundub see vast kalale sama kuumana, kui inimesele kuum vesi.
p
parateadlane, väga tark/ 1. oktoober 2019 22:22
kui inime hakkab elama õhust, armastusest ja lillelõhnast, siis ei tee ta enam kellelegi haiget
s
2. oktoober 2019 00:07
Siis ta peab ka lendama, et ka murule mitte haiget teha.
t
to parateadlane/ 2. oktoober 2019 21:52
Piinata ei tohi, sellest oli jutt.
n
Nojah/ 1. oktoober 2019 18:18
Vihmaussid, kes on kaladele maitsvaks toiduks tunnevad samuti valu! Kas ussikaitsjad ei nõuaks €urodirektiive ka kalade vastu, kes usse söövad?!
e
elu/ 30. september 2019 21:37
Tule eila,meile:)Vaat kus nüüd uudis.Kõik elus olendid tunnevad valu ja seda,peaks iga mõtlev inimene teadma.On palju loomi,linde,kes toituvad nii lihast kui taimest ja seda looduse loomulikkust asendada õhu võngutamisega on ebanormaalne.Normaalne oleks see kui me hakkaksime oma elu elamist lähendama looduse seadustele ja loobuksime vastupidistest,inimseadustest
i
5. oktoober 2019 21:14
inimene on sellesama looduse poolt tehtuna omnivoor. Ja ma poleks väga üllatunud, kui ühel hetkel tekivad ka taimeõiguslased. Sest juba praegu on teada, et näiteks muru niitmisele taimed ka reageerivad. Taimejuurtelt on leitud närvirakkudele sarnanevaid rakke. Elu oma mitmekesisuses!
m
ma pole elu sees kala püüdnud./ 30. september 2019 20:32
v
Vasja/ 30. september 2019 15:57
Haug siis masohhist, võtab sama lanti kohe uuesti....
s
Sillu/ 3. oktoober 2019 07:24
Vahel elussöödaga röövkala püüdes rabeleb ka sama kala enne kolm korda otsast ja neljandaga jääb otsa.

e
Eino Taruk/ 30. september 2019 15:48
a
Annely/ 26. september 2019 17:41
Kui mul päraku suue valutas(kimaroid) aitas üks vene poiss, määris sinise saviga ja nii mitu kõrda järjest, abiks oli ikka.
a
aga sa vaata ette/ 30. september 2019 16:53
ära topi oma pärakut igale ettejuhtuvale tarbimiseks!
m
Marko/ 26. september 2019 08:56
Ehhh, need c&r mehed hakkavad vatti saama nüüd. Ma selle c&r püügi kohta ei oma suurt arvamust kuna ise teen kah nii ja naa, vastavalt kuidas tundub ja kuidas seadus käsib. Aga vähe ajudele käib see c&r meeste pidev nääklemine ja teiste õpetamine kuidas elada ja käituda. Nüüd tuleb välja, et hoopis aatelised on loomapiinajad :)
k
Kalamees/ 25. september 2019 18:11
Mis see püüa ja vabasta siin ainukesena ette jäi. Kes söögiks püüab, jätavad enamus kala õhu kätte piineldes surema.
t
triceps/ 25. september 2019 14:00
Ammu ju loogiline,et valu mitte tundev loom sureks kiiresti välja.Valu on enesesäästmise refleks,et põgeneda või vmidagi muud ette võtta enda säilimiseks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee