Hädakell kellegi huvdes? Kas nende, kes rikastuvad saatekvootide ostude-müükide pealt?7. oktoober 2019, 17:31
Kus see kliimakriis siis on? Esialgu on meie keskmine temperatuur siiski veel oluliselt madalam, kui oli enne viimast väikest jääaga. Sellele eelnenud soojaperioodi tippajal. Mis oli XI-XIII sajandil. Ajal, kui viiikingid rajasid Gröönimaale oma teraviljatalusid.
Alles ma lugesid "imelisest teadusest" vastavast temperatuuride uuringust, mis tehti Gröönimaa igijääst võetud puurimisproovide analüüsimisel.
Loodetavasti ei taha Gretad ja Tintinid väita, et ka too 1000 aasta tagune soojaperiood oli inimtekkeline?
koolis popi ei paneks, siis ehk teaks ka ajaloost midagi ja ei hüsteeritseks seal USAs. Tänapäeva vabakasvatuse vili, kus p R se pole kordagi urvapIaastrit tunda saanud.
Kogu aeg olnud täiesti normaalne asi, et soojades meredes on temperatuur kakskümmend kraadi kõrgem kui külmades ja kala leidub mõlemates. Ja nüüd arvab keegi et me peaksime uskuma juttu et keskmise temperatuuri tõus kraadi või paari võrra hävitab kalad üldse ära? No kuulge see on lausa solvav kui te lugejat täitsa rumalaks peate.
täiesti nõustun Teiega - paanikakülvajad juba leivad, mida levitada : kliimakriis, Andromeda sööb ära Linnutee galaktika . Ei tea, mis järgmine on.... ootame, varsti nagunii tuleb.....
See hea idee, lähels kah mingi luksuslaevaga USAsse ja protestiks seal selle Linnu tee ärasööja Andromeda vastu. Ehk saab kah Nobelit ja tööd ei pea Si,Ta, g I tegema. ;)
Tmperatuur on alati perioodiliselt kõikunud.3. oktoober 2019, 10:24
kliima pole paigalpüsiv vaid kõigub kogu aeg. Jääajad ja soojeperioodid vahetuvadki.
Ka kalade ja muude mereelanike liike on kogu aeg välja surnud. nii et temeratuur? Lugesin hiljuti uurimust Gröönimaa jääpuurimiste ning jää uurimise tulemustest. Seal oli kirjas, et eelmisel soojaperioodil, selle kõrgpunktis XI-XII saj. (kui viikingid viljelesid Gröönimaal teravilakasvatust) oli meie kliima märksa soojemgi kui praegu. Aga XIV saj. algas jahenemine, väike jääaeg. Külmim periood oli XVI-XVII saj. Jahedaperiood kestis XIX saj. välja. Soojaperioodist saab rääkida alles XX saj. alates.
Asja tuleks kaaluda, mitte hüsteeritseda.3. oktoober 2019, 10:31
Temperatuurikõikumistest vahest ohtlikumgi on ookeani lastud tohutud kogused mikroplasti. Ja ka muud keemiatooted ning jäägid. Nüüd mürgitavad elusorganisme. Need pole looduslikud. Lagunevad looduses sajandid või lausa aastatuhandeid.
Vahest on ohtlik ka happelisus. Kuigi seegi on olnud läbi aegade mõneti kõikuv, sõltudes suuresti näiteks Maa vulkaanilisest aktiivsusest.
Paistab et raha varastamine tööstus riikide keskklassilt on muudunud raskemaks kõige sugusile "tuulenergia" ja "saadame teie rahad Aafrika" Ponzi tegelasile ja nüüd on paanika. Näiteks Soome ajalehes on iga päev mitu kliima kriis uudist ja null lahendust. Tuumaenergia, globaalne rahva arve kasvu, vegaani toidu vedu lennukitega 8 kuud aastast, Aafrika rahva kolimine Soomesse (mis 20x iga kolija ekoloogilise jalajälje), neist ei rääkita mitte ühtegi sõna. Ainult lahendus Soome meedias ja poliitikude ajus on keskklaasi röövimine tühjaks.
lugemishuviline, kellele meeldib ka mõtelda1. oktoober 2019, 00:51
kalad on märksa vanemad elusolendid kui maismaaloomad ja nad on edukalt üle elanud kõik jääajad ja soojaperioodid. Küllap elavad veel.
Just äsja lugesin mõne aasta vanuseid teadusajakirju ja sattusin huvitavatele temperatuurigraafikutele. Alles XX saj algul tõusis meie keskmine temperatuur Maa läbi aegade keskmiseni (seni olime sajandeid keskmisst madalamal olnud) ja ületasime selle. Kuid isegi praegune keskmine temperatuur jääb veel oluliselt alla sellele, mis valitses eelmise soojaperioodi haripunktil, X - XIII sajandi vahel. ja siis ei olnud mingit "inimtekkelist kliimasoojenemist"
Suured ja väikesed jääajad ning soojenemised.28. september 2019, 04:28
Ja maaimameri on selle kõik senini üle elanud. Ka kalad. Pigem ähvardab kalasid ookeani paisatav tohutu reostus, kilepakendid ning mikroplast. Ja ülerahvastuv Maa, sest nälgiv Kolmas Maailm püüab kogu ookeani kaladest tühjaks ning pistab nahka.
neid nn. kliima kriise on maakeral aja jooksul sadu tuhandeid olnud ja tuleb veel sadu tuhandeid. maakera ise reguleerib oma olemust.inimesed on sipelgad kalju vastu.
Tohutu ülepüük ohustab Kalade tulevikku. Mittesöödavatel kaladel pole häda midagi. Arenevad ja vallutavad uusi piirkondi. Näiteks tiibkala oli ennem Punases meres, India ookeanis, Austraalia rannikul. Nüüd on ta hakanud sigima Ameerika mandri idaosa ookeanides.
KOMMENTAARID (23)