Tõusev temperatuur tähendab seda, et ookeanides on vähem hapnikku, vahendab CNN. Lisaks esineb rohkem kuumalaineid ja vee happelisuse tase tõuseb. Selle kõige koosmõju tulemusel liiguvad kalad rannikust üha kaugemale ning tekivad nn surmatsoonid, kus kalad ei saa ellu jääda. Raporti teatel viib see kõik lõpuks paljude söögiks kasutatavate kalade väljasuremiseni.
Ning veelgi hullemaks muudab olukorda pidev ülepüük.
Mõningaid väljavõtteid kliimapaneeli raportist:
* Ajavahemikus 1982-2016 on kahekordistunud mere kuumalainete sagedus, need kestavad kauem ja on üha intensiivsemad. Nähtus tähendab seda, et ookeani pinnavee temperatuur on äärmiselt kõrge.
* Soojemas vees on vähem hapnikku, mida kaladel on ellujäämiseks vaja. Ühtlasi saavad soojas vees vetikad kiiremini paljuneda, tekivad hapnikku neelavad mürgistest vetikatest koosnevad nn punased looded ja mereelu sureb.
* Liigsoe vesi ohustab korallrahusid, mis on koduks paljudele kaladele. Kahanevad ka kalade toiduvarud.
* Ookeanivee soojenemine on juba viinud selleni, et nn jätkusuutlik püük on vähenenud ülemaailmselt enam kui 4% võrra. Jätkusuutlik püük tähendab sellist püüki, mille puhul kalade ja muude mereloomade arvukus pikemas perspektiivis ei vähene.
* 20-30% inimese toodetud süsinikdioksiidist on 1980ndatest aastatest alates võtnud endasse ookeanid. Ookeanide keemiline tasakaal on muutunud ja vesi on märgatavalt happelisem.
* Happeline vesi lõhub osade molluskite kestasid ja vees on vähem karbonaatioone, mida austrid ja merekarbid vajavad oma kestade ehitamiseks. Happelisuse tase mõjutab ka lubjarikast planktonit, mida paljud kalad kasutavad toiduks.
Kommentaarid