Jõetammide buum: üht Euroopa viimastest vabaltvoolajatest ohustab paisutamine (5)

Albaania ja Kreeka piiril voolav Vjosa jõgi on temperamentne ja tujukas, muutes oma värvi läbipaistvast sinisest mudapruuniks või smaragdroheliseks ning voolu tugevust vaiksest vulinast raevukaks mäslemiseks.

Kreeka Pinduse mägedest kuni Albaania Aadria mere rannikuni ei hoia seda veekogu enam kui 270 kilomeetri jooksul miski kinni, vahendab Daily Mail. Vjosa on üks Euroopa viimaseid metsikuid jõgesid. Aga kui kauaks?

Albaania valitsusel on kavas Vjosa jõge paisutada, sest üks Euroopa vaesemaid riike vajab elektrienergiat. Nii on kavas ehitada jõele hüdroelektrijaamade rajamiseks kokku kaheksa tammi.

Kogu maailma on vallanud hüdroenergia buum, peamiselt eeskätt Kagu-Aasiat, Lõuna-Ameerikat, Aafrikat ja Euroopa vähem arenenud osi. Mittetulundusühingu EcoAlbania liikme Olsi Nika sõnul on ainuüksi Balkanil käimas 2800 projekti jõgede paisutamiseks.

Ühest küljest võiks hüdroenergia olla usaldusväärne, odav ja taastuv energiaallikas, mis vähendab meie sõltuvust globaalset soojenemist tekitavatest fossiilsetest energiaallikatest. Mitmed hiljutised uuringud aga seavad hüdroenergia efektiivsuse selles vallas küsimärgi alla. Kriitikute sõnul on hüdroenergia väärtus ülehinnatud – ja samas alahinnatakse kahjusid, mida tammid võivad tekitada.

Teadupärast häirivad tammid näiteks kalade liikumist jõgedel. Washingtoni ülikooli ökoloog Julian Olden märkis, et kalatreppide ja tunnelite rajamine aitab osadel kalaliikidel selle murega hakkama saada – aga näiteks Amazonase jõel pole need lahendused tööle hakanud.

Tammid blokeerivad vee ja setete loomulikku voolu. Ühtlasi põhjustavad need muudatusi vee keemilises koostises ja loovad eeldusi mürgiste vetikate kasvuks.