Kalurite püügivõimalused ei muutu, tasud osalt tõusevad (3)

Tasude arvestamisel võetakse aluseks 2018. aasta ametlik püügistatistika ja kala esmakokkuostu keskmised hinnad.

Rannikumere piirkonnas suureneb püügiõiguse tasu 42st püügivahendist 16 puhul, ülejäänute puhul jäävad tasud samaks või vähenevad. Tõus on tingitud suurenenud saakidest, eeskätt ahvenapüügil. Näiteks tõuseb järgmisel aastal kastmõrra, 1-3-meetrise ääremõrra ja nakkevõrkude tasu Lääne, Hiiu ja Saare maakonnas ning kuni ühemeetriste ääremõrdade tasu Saaremaal ja Hiiumaal, samuti kastmõrra tasu Ida- Virus ja ääremõrrad Pärnumaal.

Siseveekogudel kasutatavate 63st püügivahendist tõuseb tasu 17 puhul. Ka siin on näha ääre- ja avaveemõrdade, aga ka jõemõrdade saakide tugevat kasvu, seda eeskätt Saaremaal, Tartumaal ja Peipsil. Kõige rohkem tõuseb tasu Peipsil kasutatavatel tindimõrdadel, sest mullu oli üle pikkade aastate esimest korda võimalik nende vahenditega korralik tindisaak püüda.

Kokku võib kutselisest kalapüügist püügitasudena laekuda üle 800 000 eurot. Konkreetne summa oleneb aasta lõpus kehtestatavatest Läänemere traalpüügi võimalustest. Neid summasid kasutatakse kalavarude uuringuteks, järelevalveprojektideks, kalade noorjärkude veekogudesse asustamiseks ning kalade kudealade parandamise kulude katmiseks.

Määrus ei puuduta Läänemeres riikidevaheliselt reguleeritavate kalaliikide (räime, kilu, tursa ja lõhe) püügivõimalusi ega Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piiriveekogudel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2020. aastal püüda lubatavaid kalakoguseid. Piiriveekogude püügivõimalused lepitakse kokku novembris toimuvatel läbirääkimistel.