LENDÕNGEGA SINIVETEL: tagasi Lõuna-Omaani randadel

Lendõngemeest Vahur Mäed jäid Araabia mere kalad painama ja nii otsustas ta minna imekaunisse Omaani teisele katsele.

Kalale! eelmise aasta novembrinumbris kirjutasin kalapüügireisist Omaani. See oli minu esimene kokkupuude soolase vee kalapüügiga ja eelkõige põnev sissejuhatus ookeanipüügi maailma. Kuigi saime ka kala, nägime siiski rohkem, kui kätte saime. Kättesaamatuks jäänud suured ja ilusad kalad jäid painama ning seetõttu otsustasime aasta hiljem tagasi minna. Optimistlikule kalamehele kohaselt ikka lootuses olla sel korral targem, osavam ja paremini ette valmistunud.

Aasta tagasi võtsime selle reisi ette kahekesi, sel korral oli meie pundis koguni viis tõsist kalameest. Uskusime, et sellise kamba lendõngemeeste eest ei ole pääsu ühelgi Araabia mere kalal. 

Püügipiirkonnaks valisime sama umbes 600kilomeetrise Lõuna-Omaani ranniku, kus ka eelmisel korral käisime. Plaanisime läbi püüda kõik eelmise korra parimad rannad ning avastada ka hulganisti uusi kohti, sest meil oli olnud pikalt aega kaarditööd teha ja maad kuulata. Eelmine reis oli napilt kümme päeva pikk ja jäi nii suure piirkonna jaoks ilmselgelt liiga lühikeseks. Sedakorda varusime üle kahe nädala.