Valgusfoor kalatarbimisele: kuidas valida mereande keskkonnasõbralikumalt?
Septembris valmis Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring Eesti elanike hinnangust säästva kalanduse kohta. Sellest selgus, et kalal on kindel roll Eesti elanike toidusedelis, aga teadlikkus kalaliikide seisust on vilets. ELF on võtnud eesmärgiks seda olukorda parandada ja parandada eestlaste teadmisi keskkonnasõbralikust kalatarbimisest.
Uuringust tuli välja, et kui Eesti elanikud on paremini kursis Eesti vetes elavate kalade arvukusega, siis kaugemalt pärit kalaliikide puhul seda teadlikkust veel pole. Lausa 65% elanikest ostab kala teadmata, kas see liik on ohustatud või mitte, ning 12% eirab seda teavet. Samal ajal aga leidub suurte poekettide lettidel ning meie menüüdes aina rohkem kaugemalt pärit kalu, mille liikide seisust ei tea enamik inimesi mitte midagi. Kui üle 50aastastel on tarbimisvalikud juba välja kujunenud ja peamiselt süüakse heas seisus räime-kilu, siis noorematel selget eelistust pole. Just noored kalatarbijad on need, kes sooviksid rohkem teavet kala keskkonnasõbralikkusest ning on valmis seeläbi ka oma tarbimisharjumusi muutma.
Meie toidulaualt leiab palju mereande, kuid paraku ei ole nende kõigi olukord kiita. Ühel keskmisel kalatarbijal on suure valikuga kalaleti ees keeruline hinnata, milline kala või mereand on ohustatud või heas seisukorras. Globaalse kalaturu puhul, kus osa mereande jõuab tarbijani teiselt poolt maakera, on seda teinekord isegi kalamüüjal keeruline hinnata. Osa liike võib ühes püügipiirkonnas olla heas seisukorras ning teises jälle ohustatud. Niisamuti mõjutavad erinevad püügi- ja kasvatusviisid keskkonda. Peale eelmainitu tähendab keskkonnasõbralikkus ka seda, et tarbitav kala oleks puhas, selles ei oleks ohtlikke saaste- ega lisaaineid. Kalafoori eesmärk on aidata tarbijal valida kala nii, et inimeste ja veekogude tervis oleks hea.
Kalafoori teatmikus on infot paljude Eestis müüdavate kalaliikide ja mereandide kohta. Hõlbustamaks tarbijal teha keskkonnasõbralikumat otsust, on need tähistatud valgusfoori värvidega. Kui vähegi võimalik, siis vältige juhises punasega märgitud kalu.
Rusikareegel on, et kala ja mereande ostes on vaja teada, kust kala pärit ja kuidas püütud. Kui ostate tuttavalt kalamehelt, kes hoolib oma püügipiirkonnast, siis usaldage teda. Ka on soovitatav tarbida väiksemat Läänemere kala, nagu räim või kilu, kelle populatsioon on heas seisus ja kelle kehas on vähem mürkaineid. Võrreldes Läänemere kalaga, on Eesti sisevetest püütud kala veelgi puhtam ja turvalisem tarbida.
Teine rusikareegel on, et keskkonnasõbralik on osta kala või mereandi, millel on MSC või ASC sertifikaat. MSC sertifikaat annab kindluse, et järgitud on keskkonnasõbralikke püügimeetodeid ning tootmine on keskkonnasäästlik. ASC sertifikaat omakorda tagab, et kalakasvatuses ei ole kasutatud antibiootikume, steroide ega muid mürkaineid.
Kahjuks tarbija veel ei tea, kust ja kuidas tema kala on pärit. Kuigi seaduse järgi on müüja kohustatud andma tarbijale vastavat informatsiooni, on see tihti lünklik. Siinkohal saab kalasõber ise kaasa aidata, küsides julgelt, kust kala on pärit ja kuidas see on püütud või kasvatatud.
lisainfo
- Lisainformatsiooni leiate leheküljelt Kalafoor.ee.
Kommentaarid (0)