Hoiatustega kurssi! Teadmatu kalamees pääses mõrtsukhai käest napilt eluga (6)

Sukelduja Jake Brune läks veebruaris koos kolme sõbraga Perthist lõunas merele harpuunipüssiga kala püüdma, vahendas Daily Mail. Umbes kilomeetri kaugusel rannast leiti ideaalne püügikoht ja pandi paat ankrusse. Mehed ei teadnud aga seda, et mõned päevad varem oli riiklik kalastusosakond andnud hoiatuse: piirkonnas vedeleb 12meetrine vaalakorjus, mis väga tõenäoliselt meelitab ligi haisid.

Brune ja tema sõber olid parajasti paadist umbes 70 meetri kaugusel, kuid tundsid enda all „veetulva“. Ning äkitselt said Brune’i jalad sellise löögi, et põlved põrutasid vastu rindkeret.

„Teadsin kohe, et see on hai, ma lihtsalt teadsin seda. Aga ma ei teadnud, milline hai osa vastu mind lõi. Kas tal oli suu lahti ja hambad jäid minust eemale tänu suurtele plastist lestadele? Tol silmapilgul ei suutnud ma seda välja mõelda,“ kirjeldas mees hiljem.

Paanikas Brune torkas näi vee alla tagasi – ning nägi, et on haiga silm silma vastu. Mehes lõi välja ellujäämisinstinkt, ta torkas mõrtsukhaid harpuuniga ning imekombel too ujuski minema.

Kahjuks küll mitte kauaks. Mehed asusid paadi poole ujuma – mis oli tol hetkel neist ca 50 m kaugusel – kuid hetke pärast tuli hai tagasi ja asus rünnakule.

„Nägin otse talle suhu, nägin tema suuri, veriseid, tigedaid igemeid kõigi nende valgete, sakiliste, kolmnurksete hammastega. Ja ta ei muutnud suunda. Ta tuli otse minu poole ja ma mõtlesin „nüüd ongi kõik“,“ kirjeldas Brune.

Mees hakkas paadis olevate sõprade suunas karjuma ja lootis, et isegi, kui teda hammustatakse, jõuab abi ikkagi kohale.

Ning sel õudustärataval hetkel pani Brune taas pea vee alla, võttis end haiga ühele joonele, sulges silmad ja torkas meeleheitehoos taas harpuuniga.

„Kui suskisin hapuunipüssiga, tundsin veehoogu, avasin silmad ja nägin haid viimasel hetkel allapoole siirdumas. Ma ei suutnud seda uskuda. Olin ellu jäänud,“ sõnas Brune.

Siiski polnud see veel lõpp. Hai naasis ja tormas taas mehe poole, kuid seegi kord õnnestus Brune’il teda harpuuniga eemale tõrjuda. Mõrtsukhai asus tema ümber vastupäeva ringe tegema. Ühel momendil oli eluka uim täpselt mehe näo kõrval. Aga hetk hiljem oli Brune juba paadini jõudnud ja turvaliselt sellesse sisse roninud.

Brune tunnistas kaheksa kuud hiljem, et ta näeb haist siiamaani õudusunenägusid ja pole kindel, kas ta enam kunagi harpuuniga kalale läheb.