Perry avastas koos teiste Bangori teadlastega, et kalakasvandustes kasvatatud isaslõhedel on väiksem lõuakonks ehk kype kui nende metsikutel sugulastel, vahendas Daily Post.
Lõuakonksu peetakse sekundaarseks suguliseks tunnuseks ja vingeima kype’iga lõhed pakuvad oma niisast emaste marja viljastamiseks parimat materjali.
„Kasvanduste Atlandi lõhed pääsevad mõnikord oma võrkudest ja võivad ristuda metsiku lõhega, luues hübriide,“ kirjeldas Perry. „Esialgu võib tunduda hea uudisena, et põgenenud lõhed on vähem „veetlevad“ oma väiksema lõuakonksu pärast, sest nii on nende paljunemine vähem tõenäoline. Aga see pole kogu lugu. Kasvanduste kalad ei pea paariliste pärast konkureerima, ei toimu sugulist selektsiooni ja nii kohanevad kasvanduste kalad ja hübriidid looduses paljunemisega kehvasti.“
„Niisiis, kui paljud kasvanduste kalad pagema pääsevad, toimub paratamatult ristumine metsiku lõhe populatsioonidega ja see võib pikemas perspektiivis tolle kogumi elujõulisust vähendada,“ jätkas teadlane. „Kasvanduste lõhed või hübriidid mitte ainult ei paljune looduses vähemtõenäoliselt, vaid nad kalduvad ka vähem naasma merest kudemiseks mageveejõgedesse.“
Kommentaarid