Kalurisadam Islandil.Foto: Pixabay
Kalapüük
2. detsember 2019, 11:29

Meri soojeneb, kala kolib: kliimamuutused kujundavat Islandit ümber (5)

Enne „Troonide mängu“ filmimiskohaks saamist ja turistide horde oli Islandil kala. Kui kauaks?

„Kala tegi meid rikkaks,“ sõnas Islandi ülikooli antropoloogiaprofessor Gisli Palsson New York Times'ile.

Just nimelt tööndusliku kalapüügiga teenitud raha võimaldas Islandil saada 1944. aastal Taanist iseseisvaks.

Aga kliima soojenemisega seotud vee soojenemine sunnib kalu mujalt jahedamat vett otsima – ja sealjuures Islandi kalurite haardeulatusest väljastpoolt. Viimase 20 aastaga on Islandit ümbritseva merevee temperatuur ühe kuni kahe kraadi võrra. Ning viimase kahe hooaja jooksul pole islandlased saanud püüda moivat, kuna selle kala arvukus on märgatavalt langenud. Soojem vesi tähendab, et osad alad lahkuvad, põhjustades majanduslikke probleeme; teised kalad aga saabuvad, tekitades geopoliitilisi konflikte.

Islandi mere ja magevee uurimisinstituudi soovitusel jäetigi mullu talvehooajal moivapüük ära – instituudi teatel oli moiva arvukus ebatavaliselt sooja vee tõttu kahanenud. Aga moiva islandlaste jaoks majanduslikult tähtsuselt teine ekspordiartikkel. Ning sel sügisel andis instituut soovituse ka tänavu talvisel kalapüügihooajal moivapüük vahele jätta.   

„Nad läksid kaugemale põhja, kus meri on külmem,“ nentis noorena kaluriametit ja täna kalapoodi pidav Kari Thor Johannsson

„Eelmisel talvel me esmakordselt kala ei püüdnud, sest kala oli kolinud,“ sõnas kalatraaleri kapten Petur Birgisson Isafjordurist – väga suuresti kalapüügist sõltuvast piirkonnast.

Kapten Birgisson on aastate jooksul pidanud kohanema erinevate muudatustega, sealhulgas kvoodisüsteemi omadega. Aga ta ei kujuta ette kohanemist ilma kalata Islandiga. Kui kalu pole, siis tema sõnul „ei saa Islandil elada“.

Mure pole mitte ainult moiva pärast. Ka putassuu kipub üha enam kolima Gröönimaa suunas. Ja tursk, mis annab olulise osa kalurite sissetulekust, toitub moivast ning kolib koos selle liigiga põhja suunas.

Aga näiteks soojemast veest lugu pidavat makrelli näeb Islandi vetes üha enam ning kuna kala ületab poliitilisi piire, siis pole see näiteks Norrale, Fääri saartele ja Euroopa liidule väga mokkamööda. Nii väidavad britid, et Island varastab nende kala ja Norra kinnitab, et Island käitub kalapüügis omaenda tehtud reeglite kohaselt.