Roheliste juht Zuzu: keskkonnateadlike inimeste osakaal Eestis on veel tagasihoidlik (14)

Kui meie rahvas oleks keskkonnateadlikum, siis poleks meil sellist valitsust nagu praegu, leiab Zuzu ning lisab, et kevadised riigikogu valimised näitasid, et keskkonnateadlike inimeste osakaal ühiskonnas on veel liiga tagasihoidlik ja kriitilise piiri ületamiseks peab teadlikum rahvas veel palju vaeva nägema, et ka teised saaksid teadlikke valikuid teha.

„Seda me rohelistena teemegi. Räägime inimestega, selgitame kliimamuutuse mõjusid ja tutvustame lahendusi, mis aitavad meil kliimakriisiga paremini toime tulla,“ ütleb Zuzu, kes erinevalt paljudest suuresõnalistest poliitikutest ka käitub kui roheline, näiteks isegi Tallinna abilinnapeana ei olnud tal probleemi ühistranspordiga liigelda.

Eelmisel nädalal esitles Euroopa Komisjon Euroopa rohelist kokkulepet, ajakiri Time valis kliimaaktivisti Greta Thunbergi aasta inimeseks, paljudes Euroopa riikides olid rohelised erakonnad valimistel edukad jne. Kas võib öelda, et rohelises mõtlemises oli aasta 2019 Euroopa ja ehk ka kogu maailma jaoks murranguline?

Jah, kindlasti. Siiski peab meelde tuletama, et murrangulisi aastaid on olnud ka varem. Näiteks 2015, Pariisi kliimaleppe sõlmimise eelne ja järgne aeg oli siis samuti rohelise maailmavaate esindajate jaoks lootusrikas, kuid nüüdseks on nii mõndagi hakanud taas vales suunas arenema. Lõppenud kliimakõnelused on selle ilmekaim näide: üleilmses süsiniku hinnas ei suudetud kokku leppida, mis siis, et vajadus selle järele on ilmne ja laialdaselt aktsepteeritud.

Kuidas seletada, et ühe koolitüdruku initsiatiiv on nii suureks kasvanud? Milles peitub sinu hinnangul Greta Thunbergi fenomen?

Greta fenomen peitub kodanikujulguse parimas manifestatsioonis ning toetavas kogukonnas ja Rootsi väga keskkonnateadlikus ühiskonnas laiemalt. Tema vanemad mõistavad, et laste tulevik on ohus, ja seda mõistavad veel paljud teisedki. Mure oma laste tuleviku pärast on tõsine ja ühiskonnas on tekkinud arusaamine, et eluks kõlbuliku planeedi säilitamiseks peab üleminek rohelisele majandusele olema kiire. Teadlased on andnud suuna ja juhised, poliitikute juhtimisel peab neid teoks tegema. Kui vähemalt poole Tallinna jagu inimesi oleksid sama julged ja vastutustundlikud kui Greta, teeks valitsus palju paremaid otsuseid.

Kliimastreigid on mõistagi jõudnud ka Eestisse. Kas neil on ka siin mõju olnud?

See on tore, et noored Eestis on juba maailmakodanikud ja saavad aru, mis ümberringi toimub. Meil on streikide mõju jäänud esialgu tagasihoidlikumaks kui mujal, sest teadlikkus on väiksem ning viimasel ajal on olnud ka kuulda, et koolidest ei lubata enam oma tuleviku eest võitlema minna. Siinkohal tuleks nii lastevanematele kui ka koolijuhtidele ja õpetajatele meelde tuletada, et kui nemad ei suuda uute oludega kohaneda, siis nende lastel on tulevikus selle võrra keerulisem.

Jah, Euroopa on saamas kliimamuutusega võitlemise vedajaks, aga Eestil on siin samuti oma roll mängida. Näiteks põlevkivienergeetikast üleminek taastuvale peaks olema meie valitsuse ja riigikogu prioriteet, aga kahjuks see seda veel pole ning enim kannatavad need, kel valimisõigus puudub.

Euroopas on rohelised edukad olnud ning kuigi ka Eestis on roheline maailmavaade üha populaarsem, ei pääsenud te sedapuhku riigikogusse. Mille taha väljajäämine jäi?

Naljaga pooleks võib öelda, et künnise taha, aga kahjuks nii see on. Ja ma ei räägi mitte sellest, et viit protsenti oleks kuidagi võimatu saavutada, vaid sellest, et parteid, kes on juba harjunud parlamendis istuma, hakkavad enne valimisi rahvale korrutama, et rohelistele antud hääl läheb kaduma ja et nende poolt pole mõtet hääletada. See on nagu kaitsekulude kaks protsenti SKT-st, selline kirjutamata kokkulepe erakondade vahel, et kõigil on koos vaja roheliste kohta sellist mantrat korrutada.

Selleks, et riigilt iga-aastaselt 5,4 miljonit eurot saavate erakondadega võistelda, peame neist eristuma ja valijatele selget alternatiivi pakkuma. Ma usun, et järgmisteks valimisteks oleme oma võimekust tõestanud ning 10–11 kohta rohelistele saab reaalsuseks. Ma ei näe, et Eestis liiguks midagi paremuse poole enne, kui rohelised on parlamendis.

Kuigi Tallinn uhkustab, et Reidi tee on äge ja vaat et ka keskkonnasõbralik, on rohelised selle valmimist kritiseerinud. Eriti valus oli ilmselt see, et linn loobus kokkuleppest ja tegi sinna ikkagi rohkem autoradasid?

Jah, see oli väga halb signaal, mille linnavalitsus andis. Sellega öeldi, et kuudepikkune tasuta tehtud töö oli mahavisatud vaev. Mihhail Kõlvart näitas rohelistele avalikult koha kätte ja tegi autoarmastajatele selgeks, et tema otsustab, mitte mingid puukallistajad. Sellega kinnistati teatud valijatele nn isakese kuvandit, et proovida ära hoida Keskerakonna toetuse vähenemist.

Üldine arvamus on, et Tallinn soosib autostumist. Kas selles olukorras on üldse mingit lootust, et Tallinn saab ühel hetkel roheliseks linnaks, kus on välja arendatud näiteks korralik rattateede võrgustik?

Jah, see saab juhtuda vaid siis, kui Keskerakonna ainuvõim murtakse ning päriselt rohelised jõud valitakse Tallinna volikokku ja linnavalitsusse juhtima linnaplaneerimise otsuseid. See on võtmeküsimus. Rahva käes on võim ja muutused saavad alata siis, kui rahvas oma võimu sihilikult kasutab.

Kui mõelda meie tuleviku peale, siis millised otsused peaks Eesti just keskkonnale mõeldes võimalikult kiiresti langetama?

Eesti peaks lõpetama investeeringud põlevkivitööstusse ja suunama selle raha hoopis taastuvatesse energiaallikatesse, eelkõige päikese- ja tuuleenergeetikasse ning vesinikutehnoloogia arendamisse ja inimeste ümberõppesse.

Rail Balticu otsetrassi peatamine peaks olema praegusel valitsuse koosseisul juba ammu otsustatud – kõik koalitsioonierakonnad on kunagi olnud seda meelt, et see projekt on mäda. Kas nüüd ollakse ise mäda?

Ja loomulikult metsade üle- ja lageraiumine tuleks päevapealt lõpetada. Eelmisel aastal kasvas raiutud tihumeetrite arv rekordtasemele ning uue metsandusarengukava stsenaariumite hulgas on võimalus praegust maksimaalset mahtu veelgi suurendada. Riik ei tohiks alluda välismaiste suurkorporatsioonide survele muuta meie metsad tualettpaberi toormeks.

Teadustegevuse soodustamine ja mahetööstuse jõuline arendamine koos taastuvenergia tootmise laiendamisega tagavad meie riigi majanduse hea tervise ja rahvale õiglasemad sissetulekud.

------------------------------------
Senised saavutused teevad vähikäiku

Paljude jaoks üllatuslikult kaasas Keskerakond 2017. aasta novembris Tallinnas võimukoalitsiooni rohelised ja Züleyxa Izmailovast sai abilinnapea. Tänavu aprillis teatasid rohelised, et lahkuvad koalitsioonist.

„Tallinn on väga hea näide selle kohta, kuidas roheliste osalus võib valitsemiskultuuri muuta,“ võtab Zuzu koalitsioonis oldud aja kokku. Rohelised peavad oma teeneks, et nende koalitsioonis oleku ajal tehti pealinnas kolm miljonit eurot investeeringuid päikeseparkide rajamiseks, et vähendada süsihappegaasi emissiooni, Tallinn liitus pestitsiidivabade linnade võrgustikuga ning võeti vastu ka otsus loobuda ühekordsetest plastnõudest avalikel üritustel.

„Kuid kahjuks kuuleme, et linnavalitsus ei tegele enam roheliste projektidega ning senised saavutused teevad vähikäiku,“ tunneb ta muret.