Muidugi ei räägi me siin kuskil päriselt tiksuvast sajast sekundist, vaid tuumateadlaste ajakirja Bulletin of the Atomic Scientists (BAS) sümboolsest arvutusest, mis oletab, kui lähedal oleme inimajaloo lõpule, kui lõpp saabuks südaööl. Eelmisel aastal näitas kell 120 sekundit, nüüd juba vaid 100. Nii lühikest aega pole kell varem näidanud. 2018. aastal näitas kell 23:58.
Arvutuse teevad teadlased maailma tuumarelvade hetkeolukorda, erinevaid konflikte, ühiskondlikke probleeme jne jälgides. BASi direktor Rachel Bronson selgitab CNNile, et hetkel lükkavad kella keskööle ehk lõpule lähemale peamiselt kaks faktorit: tuumarelvad ning kliimamuutused.
Kui teadlased kella 1947. aastal lõid, oli inimkonna peamiseks vaenlaseks võimalik tuumakonflikt USA ja Nõukogude Liidu vahel. Viimastel aastatel ei keskendu teadlased vaid tuumaohule, vaid võtavad arvesse erinevaid inimkonda ohustavaid elemente. Lisaks relvadele ja kliimakriisile märgib ajakiri ohuallikatena ka küberrünnakud ja libauudised.
BAS rõhutab, et kella mõte ei ole inimesi hirmutada, vaid tekitada arutelu ning survestada maailma liidreid inimkonda ohustavatele muredele reageerima. „Üritame julgustada inimesi, et nad räägiksid oma poliitikutega, et need hiigelinvesteeringud, mille neelab tuumarelvastus, võiks selle asemel kuhugi mujale suunata,“ räägib Rachel Bronson. Ning mitte iga kord ei hüppa kell maailmalõpule lähemale. Kui olukord paraneb, kukub ta jälle tagasi – õieti on kella keskööst tagasi keeratud pea sama sageli kui keskööle lähemale.
Kommentaarid