KIMBATUSES: Hülged on harjunud jää peal poegima.Foto: Teet Malsroos
Johanna-Kadri Kuusk 4. veebruar 2020 20:10
Erakordselt sooja talve pärast võis juba jaanuaris koguda kasemahla ja noppida üksikuid sinililli. Looduseksperdi sõnul saavad loomad ja linnud tavatu ilmaga hakkama, nukker seis on ainult hüljestel.

Erakordselt sooja talve pärast võis juba jaanuaris koguda kasemahla ja noppida üksikuid sinililli. Looduseksperdi sõnul saavad loomad ja linnud tavatu ilmaga hakkama, nukker seis on ainult hüljestel.

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnul saab talve üleelamisel loomad jaotada kolme rühma. Ühed rändavad ära. Teised valmistuvad talveks, koguvad rasva näol energiavarud ja vahetavad kasuka paksema, soojema vastu. Kolmandad varuvad endale võimalikult palju energiat ja jäävad talveunne või vaiksemasse seisundisse. Populaarseim näide on kindlasti pruunkaru, aga ka mäger ja siil. 

„Kui meil on olnud selline kõikuvam talv, siis on loodus temperatuuri ja niiskusega andnud osale märgi, et võiks hakata juba ringi liikuma. On nähtud kährikuid ja mäkrasid, Saaremaal on nähtud ka nastikut,“ ütles Talvi. Kuid liikumisega kulutavad nad varutud energiat ning kui läheb pikemalt külmaks, võib Talvi sõnul juhtuda, et need isendid ei vea kevadeni välja – nad ei leia toitu. Selle tulemusel ei pruugi need loomad kevadel edukalt poegi saada. „Emasloomad ei suuda tiinust lõpuni kanda, viljastumine ei pruugi edukas olla, nad ei suuda kõiki oma poegi imetada ja suureks kasvatada,“ selgitasTalvi.