Foto: Shutterstock
Kasulik
15. märts 2020, 13:47

Fotograafia | Lugeja küsib: kas universaalne objektiiv on olemas?

Hea lugeja, nüüdsest saad meie fotorubriigi vedajalt, staažikalt loodusfotograafilt Argo Argelilt küsida kõike pildistamisse puutuvat, mis on seni arusaamatuks jäänud.

Saada oma küsimused aadressile [email protected].

Mis vahe on pool- ja täiskaaderkaameratel? Mida algaja peaks eelistama?

Igas kaameras on sensor, mille valgustundlikud elemendid tekitavadki hiljem fotona nähtava kujutise. Täiskaader-sensor on suurem ja poolkaader-sensor väiksem.

Täiskaadri suurus on umbes sama nagu vanasti oli tavapärase 35 mm filmikaadri suurus (24 mm x 36 mm). Poolkaader on umbes 1,5 korda väiksem. Suuremale sensorile mahub rohkem elemente ning kujutis on seetõttu müravabam ja selgema joonega. Samas on tänapäeva poolkaadrid ka juba väga võimekad ja sageli ei ole kvaliteedi vahe isegi märgatav.

Kaamera valikul peab arvestama kindlasti ka sellega, et poolkaadri ees saab kasutada nii sellele mõeldud kui ka täiskaadri objektiive, kuid täiskaadri ees saab sageli kasutada ainult täiskaadrile mõeldud objektiive. Viimased on enamasti oluliselt kallimad kui poolkaadrile mõeldud objektiivid.

Samas peab peegelkaamerate puhul arvestama ka sellega, et täiskaadriga kaamerate sarivõte on aeglasem kui poolkaadril. Elektroonilise katikuga peeglita kaameratel see vahe puudub.

Kas minu 50 mm objektiiv on samade omadustega nii täis- kui ka poolkaaderkaameratel?

Poolkaaderkaameratel on tavaliselt nn crop factor ehk vahe täiskaadriga 1,6 (Canon) või 1,5 korda (Nikon). Seega tundub näiteks 16−35 mm täiskaadri lainurkobjektiiv poolkaaderkaamera ees 1,5 korda pikemana ehk 24−-53mm.

See võib olla nii hea kui halb. Lainurga puhul vajab poolkaader ilmselgelt olulisemat laiema nurgaga, 10−18 mm objektiivi, et saada sama pilt mis 16−35 mm täiskaadri ees. Positiivsest küljest toovad täiskaadrile mõeldud teleobjektiivid linnukesed ja loomad poolkaaderkaamera ees samuti 1,5 korda lähemale kui täiskaadri korral. Näiteks 200 mm objektiiv poolkaaderkaamera ees vastab 300 mm objektiivile.

Kas kaamera enda väike välk kõlbab üldse kasutada?

Eks see kaamerale endale sisseehitatud välk on rohkem nagu hädapärast kasutamiseks, kui välist välku pole käepärast.

Kaamera enda välku ei saa väga suunata ja see tulistab valguvihu üsna otse, kitsalt ja mitte väga kaugele. Samas kui kasutada käepäraseid vahendeid, saab välku hajutada ja tulemust paremaks muuta. Näiteks kui asetada pildistamisel kaameravälgu ette valge paberileht, toimib see hajutina ja tulemus on oluliselt parem.

Kas universaalset objektiivi on olemas? Millised torud peaksid olema algajal loodusepildistajal, et katta kõik võimalikud vajadused?

Kindlasti on olemas universaalseid objektiive, nagu näiteks 18−300 mm objektiiv. Samas, mida universaalsem on see objektiiv, seda rohkem maksab see lõivu pildi kvaliteedi arvelt. Pigem võiks ikkagi investeerida kvaliteetsesse objektiivi.

Objektiiv on sageli tähtsam kui kaamera. Objektiivi valikul peab arvestama, et mida valgusjõulisem see on, seda parem. Valgusjõust annab märku objektiivile märgitud maksimaalse ava suurus, näiteks f/2,8 või f/4 jne. Mida väiksem number, seda valgusjõulisem on objektiiv.

Enne tähtsat ostu tuleks otsustada, milline valdkond pildistajat enim kõnetab ja teha otsus sellest lähtuvalt. Kui näiteks püüad pildile valdavalt maastikku, võiks soetada esmalt lainurkobjektiivi, lindude ja loomade puhul aga teleobjektiivi. Putukate, taimede ja mustrite tabamiseks sobib hoopis makroobjektiiv.

Kui siiski on vaja midagi universaalset, võiks valida näiteks 24−70 mm või 24−105 mm objektiivi. Nendega on osaliselt kaetud lainurk ning on ka mõningane võimalus tabada kaugemal asuvaid objekte.