Keskkonnainspektsioon teeb haugi kudeaegset järelevalvet nii maal, vees kui ka õhus

Sel aastal tuleb kõik teisiti ja tundub, et juba varakevadine periood saab inspektoritel olema üsna pingeline.

Niipea kui algab haugi kudeaeg, üritavad röövpüüdjad jõgede-ojade kallastel ja luhtadel kõikvõimalike vahenditega kudevat kala püüda või panevad veekogudesse ebaseaduslikke püüniseid ja tõkestavad sellega kalade liikumisi kudealadele.

Röövpüüdjate seas on poisikesi, kes ehk ei oska oma teo tagajärgedele mõelda ja lähevad lihtsalt huvi pärast ahinguga vee äärde osavust proovima. Ent on ka täiskasvanuid (sealhulgas kutselisi kalureid), kes võiksid aru saada, et iga kudemata kala väljapüüdmisega ei näe ilmavalgust tuhanded noorkalad. Võib ju mõelda, et mis see mõni kala ikka, aga kui külas juba mitu inimest niimoodi arvab, võib tekkida olukord, kus kaladel järgnevaid tugevaid põlvkondi ei tekigi. Hiljem aga süüdistatakse keskkonda ja järelevalvet ning meenutatakse, et küll vanasti oli ikka meie küla järves kala.

Eeldatakse, et igale poole inspektorid ei jõua ja karistus jääb tulemata. Sellele ei maksa palju loota, sest oleme õppinud hindama piirkondade riske ja katsume olla õigel ajal õiges kohas. Kaasame teiste valdkondade inspektoreid ja kolleege teistest asutustest ning kasutame tänapäevast tehnikat (erinevad ujuvalused, ATV-d ja droonid).

Droonide abil tuvastatakse palju ebaseaduslikke püügivahendeid. Kui droonid õhus tiirutavad, ei julge loomulikult ka ükski röövpüüdja otseselt välja ilmuda.

KOGUKOND AITAB. Mainimata ei saa jätta vabatahtlike panust, mis on aastatega järjest enam kasvanud.

Rikkumiste ärahoidmisel ja seaduserikkujate tuvastamisel on suureks abiks kalavarude säilimisest hoolivad inimesed, kes annavad juhtumitest teada KKI valvetelefonile 1313. Pea igaüks saab kas või telefoniga rikkumise fotole või videosse jäädvustada ning see on juba tõendusmaterjal, mille põhjal saab süüdlased vastutusele võtta.

Ebaseadusliku püügi eest näeb seadus füüsilisele isikule ette rahatrahvi kuni 1200 eurot. Lisaks sellele tuleb püütud kalade eest hüvitada keskkonnale tekitatud kahju.

Kuna keeluajal püük loetakse tõsiseks kalapüüginõuete rikkumiseks, tuleb sellisel juhul hüvitada kalavarudele tekitatud kahju viiekordselt. See tähendab, et näiteks iga keeluajal ebaseaduslikult püütud haugi eest tuleb maksta 35 eurot.

Haugipüügi keeluajad:

meres – 1. märtsist 30. aprillini

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves – 1. aprillist 5. maini

Võrtsjärves – 15. märtsist 15. aprillini

teistes siseveekogudes – 15. märtsist 10. maini

Keeluaegade puhul tuleb arvestada, et keeldude lõpukuupäevad on alati kaasa arvatud.

Veel tasub meeles pidada, et haugi alammõõt on kõigis veekogudes 45 cm (L − ninamikust kuni sabauime lõpuni).