ÜKS KÜSIMUS: miks saavad epideemiad alguse Aasiast ja Aafrikast? (1)

Küsimus pole geneetilistes eripärades, vaid hoopis ühiskondlikes, kirjutab viroloog Suresh Kuchipudi. Umbes 60 protsenti, üle poole maailma elanikkonnast elab Aasias ja Vaikse ookeani lääneosas. Seal toimub hetkel ka maailma kiireim linnastumine. See nähtus on muidugi omane praegusele maailmale ükskõik, kuhu vaadata. Eestiski. Ent jutt on massidest ja kiirusest, mida raske ettegi kujutada. Ainuüksi sajandi esimesel kümnendil kolis Ida-Aasias maalt linnadesse elama 200 miljonit inimest. Sellise rahvaarvuga riik oleks praegu maailma suuruselt kaheksas.

Massimigratsioon linnadesse tähendab, et linnade ümber hävib arvukalt metsa ja elusloodust. Kuid mitte nii kiiresti, et loomad kaoksid sissetulnud inimeste jalust ajaks, mil nood end sisse seavad. Nad on sunnitud uute naabritega kõrvuti elama. Metsloomad kannavad aga haigusi, on vaid aja küsimus, mil nende elujärge segama kolinud inimesed neisse nakatuvad. Ainuüksi nahkhiired on võimelised inimlooma saja erineva eksootilise tõvega nakatama. Kõik hiljutised koroonaviiruste tüübid, nagu ka praegu maailmas leviv, said alguse nahkhiirtelt, kellelt need kandusid teistele loomadele, siis inimestele.

Lisaks, kes on kõige esimesed loomad, kelle inimene oma teelt kõrvaldab? Kiskjad. Kaovad elukad, kes püüavad väiksemaid haiguskandjaid loomi nagu näiteks rotid. Ilma looduslike vaenlasteta kasvab kõiksugu näriliste populatsioon plahvatuslikult. Aafrikas tehtud uurimistööd (ning kui mõelda ka näiteks ajaloole ja katkuepideemiale) näitavad, et närilistega koos tulevad ka erinevad haigused.

Ehk lühidalt: epideemiaid põhjustab looduse hävitamine.

Kaasa ei aita ka põllumajandustraditsioonid Aasia ja Aafrika kontinentidel. Neil, kes veel maale elama jäänud, puuduvad korralikud võimalused oma loomi üksteisest lahus hoida, kuid põllupidamine on nende inimeste ainus võimalus end ära elatada. Inimesed, pudulojused ja närilised elavad pead-jalad koos, luues võimaluse haiguste levikuks soodsa olukorra. Samasugused tingimused vaatavad vastu ka kohalikel turgudel, kus kõik elus- ja eluta loomad segamini paisatud. Aafrikas kütivad inimesed väga palju metsloomi, kelle kehadest saavad turuplatsil potentsiaalsed haigusallikad.

Pealtnäha mõnevõrra üllatavalt soodustab epideemiate levikut Aasias ka traditsiooniline Hiina meditsiin. Kogu maailmajaos usuvad inimesed massiliselt ikka veel iidsetesse ravimeetoditesse, mis sest, et nende väidetav mõju on tänapäeva teaduses ammu ümber lükatud. Suure osa vanast Hiina meditsiinist moodustavad metsloomade kehaosadest valmistatud rohud. Eriti populaarsed on potentsiravimid meestele, mille tegelik väärtus mõistagi olematu. Tiigrid, ninasarvikud ja karud hukkuvad selleks, et neist pulbreid, mikstuure ja pille valmistada, mis aga tegelikult võivad ravi asemel tarbija hoopis haigeks teha.

Hoolimata moodsa meditsiini vastuargumentidest näib kahjuks, et inimeste nõudlus looma kehaosadest valmistatud võltsravimite järele ainult kasvab. Majanduskasv ja e-kaubanduse areng käivad kahjuks kiiremini kui inimeste loobumine iganenud arusaamadest.

16. märtsist alustas tööd häirekeskuse infotelefon 1247, mis aitab vastata peamistele koroonaviirusega seotud küsimustele. Telefon töötab 24/7 ning on tasuta. Praegu on oluline hoolikalt hügieenireegleid järgida (kätepesu, kaitstud köhimine, aevastamine ja nuuskamine, lähikontakti/kätlemise/kallistamise vältimine) ja haiguse korral püsida kodus.

Lisainfot leiab terviseameti kodulehelt www.terviseamet.ee/uuskoroonaviirus ja terviseameti Facebookist.

Eriolukorda puudutavatele küsimustele leiab vastused valitsuse kodulehelt www.valitsus.ee/et/eriolukord#KKK