Martin Meier | Mida püüda ilma jääta talvel?

Kui nüüd tagasi mõelda, polnud sel talvisel jäävabal hooajal viga midagi.

MERIFORELL, AHVEN JA TEISED. Meriforelli sai püüda talv läbi. Tuult oli vast rohkem kui tava-aastatel, aga kui ilmal silm peal hoida, leidis ilusaid püügipäevi rohkem kui kunagi varem. Kala on meres minu meelest kõvasti tihedamalt kui varasematel aastatel.

Novembris kiskus mõte Emajõele suure kohaga kohtuma. See aasta rekordeid ei purustanud, aga paati sai vinnatud nii mõnigi korralik kala.

Haugi oli palju ja mõnigi korralik ahven näitas ennast samuti. Ahvenapüügil avastasin just talvekuudel uue tehnika, mida nimetan kummivenitamiseks. Sisuliselt oli triibuline nõus lanti võtma ainult juhul, kui see sõna otsese mõttes venis mööda põhja. Kui sellele pihta sain, läks päris lõbusaks.

Tõugjas on kala, kes on hakanud ennast Emajões igal aastal rohkem näitama ja just talvel. Detsembris-jaanuaris on ta mingil põhjusel kuri heledama silikoonlandi peale. Võitlus tõugjaga on alati elamus – see on kala, kes niisama lihtsalt alla ei anna. Kui tema otsas on, istub ta keset jõge kuni viimane võhm väljas ning ikka üritab ta sind veel enne paati paari võimsa sööstuga üle kavaldada. Tõugjas tuleb landi otsa muidugi muu püügi käigus ja see kaitsealune kala tuleb alati ilusti tagasi lasta.

Kui spinnast isu täis, tulid mängu fiider ja latikas. Emajõgi andis kogu talve fiidirimeestele üsna heldelt ilusat kala. Sööda osas on talvel mõistlik natuke eeltööd teha. Selle info saab õnneks kätte igast kalastuspoest küsimusega: „Mis hetkel töötab?“

Kui nüüd Kesk-Eestist Saarde hüpata, siis nii suuri hauge, kui sel talvel sealt saadi, pole ammu nähtud ega kuuldud. Samuti andsid mõned väiksemad järved suuri hauge just jerki ja suure silikooni peale.

Selle jutu lõpuks olengi juba veebruarikuus, mil Nasval on särg end näidanud juba nädala. Seda korraks, aga kellel infot oli ja aja leidis, sai juba esimesed voblad kuivama riputada.

MIS MÄRTSIS EDASI SAAB? Haug tuleb mõneks ajaks rahule jätta, las teeb oma kevadise kudemise ära. Kohaga on keeruline, sest suurvesi tõstab Emajões veetaseme üle kallaste. Kui vesi langeb, siis ehk saab enne keeluaega veel paar püüki teha.

Mõneks ajaks tuleb vist pilk meriforelli suunas pöörata. Viimastel päevadel on kuulda olnud nii mõnestki ilusast kalast. Samas on paari nädala pärast kindel särgede uus rünnak. Siis tuleb järele juba kõik muu, mis ei lase kalamehel rahulikult argiasjadega tegelda − säinas, vimb, latikas ja kaugel see haugki enam pärast seda on.

LÕPETUSEKS. Sel aastal paat talvekorterisse ei jõudnudki ja võin tagantjärele öelda, et igati õige tegu. Jääle ei saanud, aga samas oli kalapüüki rohkelt ja saaki samuti. Kõige olulisem selle juures on kohaneda meie muutuvate ilmaoludega. Kala saab alati püüda, tulgu talv või mitte.

Head algavat kevadhooaega ja loodame, et ilmataat meile aasta lõpul uut katsumust ei saada!