Ahto Kaasik: Metshaldjas võib ilmuda kellena iganes: põdra, kuuse, metsise või naisena.“

„Mõningaid kohtumisi metsas on olnud raske seletada. Näiteks kokkusaamine põdraga, kes hiilis mulle ligi – ühtäkki avastasin, et põder seisab mu seljataga ja nuusutab mind. Või siis seletamatu valguskera. Või metskitsed, kes ühel heal päeval lihtsalt ei kartnud, nii et ma jalutasin karja sisse ja nad sõid täiesti rahulikult edasi. Mina liigitan sellised juhtumid ääri-veeri haldjakohtumisteks,“ ütleb Ahto Kaasik, rahvapärimuse ja pühapaikade uurija.

Meie rahvakultuuris esineb nii kristlikku metsahirmu kui ka vana loodusrahva metsaarmu.

„Kõnelevaid haldjaid nagu halli vanameest või poisikest, kes juhatavad teed või siis viipavad eemalt, pole ma kohanud. Aga inimesed räägivad, et juhtub ka selliseid lugusid,“ jutustab Ahto Kaasik. Ja jätkab: „Rahvakultuuris pole võimalik tõmmata selget piiri meie mõistes tavapäraste metsaelanike – loomade-lindude-puude-putukate – ja vaimolendite vahele. Metshaldjas võib su ette ilmuda kellena iganes: põdra, kuuse, metsise, naise või poisina. Kui keegi metsaasukatest käitub isemoodi või kohtab metsas midagi seletamatut, peetaksegi seda metshaldjaks."