Lugeja küsib: „Miks peaks eelistama fotoaparaadi automaatrežiimile muid pildistamisrežiime?“

Saada oma küsimused aadressile [email protected].

Miks peaks eelistama fotoaparaadi automaatrežiimile muid režiime? M, P, S – millist neist mis olukorras kasutada?

Kõigepealt peaks ehk alustama sellest, et erinevatel kaameratel on kasutusel erinevad pildistamisrežiimide tähised ja seda vahel ka erinevas järjekorras. Näiteks kui Nikonil võite leida režiimirattakeselt tähed M, A ja S, siis Canonil on hoopis M, Av ja Tv. Režiimid on aga sisult sarnased.

M TÄHENDAB TÄISMANUAALSET REŽIIMI. Pildistaja peab selle puhul käsitsi määrama nii ava suuruse kui ka säriaja pikkuse. Kuna looduses viibides valgusolud pidevalt muutuvad, peab pildistaja mõlemat väärtust tihti uuesti reguleerima.

Tavaliselt määrab pildistaja kõigepealt ava suuruse, lähtudes sellest, kas pildistab detaili või üldstseeni, lainurga või teleobjektiiviga, päevavalges või öövõttena. Ava suurus määrab teravussügavuse ehk kui palju detaile jääb pildil teravaks või siis fookusest välja.

Pärast seda määrab pildistaja säriaja pikkuse, mida tuleb siis pidevalt reguleerida. Säriaeg näitab, kui kaua on sensor valgusele avatud, et pilt tuleks sobiva heleduse ja detailsusega. Läbi pildiotsija näitab kaamera, kas säri on eelnevalt valitud ava korral piisav, indikeerides kas ala- või ülesäri näidikut vastaval skaalal. See kõik eeldab seda, et pildistaja tunneb oma kaamerat hästi ning suudab ava suurust või säriaega reguleerivat rattakest kiiresti keerata ja samal ajal kaamera indikaatoreid lugeda. Manuaalne režiim sobib pigem olukorras, kus valgusolud väga ei muutu, näiteks stuudios, välguga pildistades või öövõtetel.

Av EHK A REŽIIM. See on poolmanuaalne režiim, kus kasutaja määrab ära ava suuruse ja kaamera arvutab ise säriaja. Pildistaja ei pea kogu aeg särinuppu keerama ja saab rohkem keskenduda pildistamisele. Samal ajal peab ta hoidma pilku peal kaamera arvutatud säriajal, et see ei läheks liiga pikaks või lühikeseks.

Kui säriaeg läheb liiga pikaks, võib pilt käest pildistades „ära väriseda“. Kui see läheb liiga kiireks, siis on oht, et see ületab konkreetse kaamera maksimumsäri (tavaliselt kas 1/4000 või 1/8000) ning siis „põleb” pilt ära ehk jääb liiga ere. Kui siin nüüd oleks vaja pilti tumedamaks või heledamaks teha (ehk tekitada ala- või ülesäri), tuleb selleks mängida särikompensatsiooniga, keerates seda vastavalt plussi või miinuse poole. Teine meetod säriaega selles režiimis muuta on muuta ISO väärtus kas väiksemaks või kõrgemaks.

Ava eelistusega režiimi sobib kasutada olukorras, kus on piisavalt valgust ja samas valgusolud pidevalt muutuvad ning on oluline, et ava ei muutuks pildistamise ajal.

S EHK Tv REŽIIM. See on poolmanuaalne režiim, kus kasutaja määrab säriaja ja kaamera arvutab ise ava suuruse. Sobib kasutamiseks olukordades, kus pildi teravussügavus ei ole pildistaja jaoks tähtis. Oluliseks on siis kindel säriaeg, näiteks soovitakse väga pikka või väga lühikest säri. Pildistamisel leiab see vähe rakendust, pigem kasutatakse seda videote filmimisel.

VEEL REŽIIME. Lisaks neile täis- ja poolautomaatsetele režiimidele on sõltuvalt kaamera margist mõnikord veel eraldi seadistatud režiimid erinevateks võteteks. Näiteks P, Sport, Portree, Makro jms. Nende ühine nimetaja on see, et tegelikult võtab kaamera pildistajalt kontrolli  üle. Kaamera valib ise säriaja, ava ja ISO, lähtudes mingitest väärtustest, mida arvab vastava kaadri puhul sobivad olevat. Kasutajal puudub võimalus sekkuda ja hea pilt on nagu loterii, mõnikord õnnestub ja mõnikord mitte.

Pigem soovitaksin neid režiime mitte valida ja õppida kohe alguses kasutama M, A(Av) ja S(Tv) režiime, sest mida aeg edasi, seda raskem on harjumusi muuta.

Mida tähendab manuaal-, mida automaatfookus?

Fookustamine on seotud kaamera ja objektiivi vahelise koostööga.

Automaatne fookustamine eeldab, et kaamera ja objektiiv teevad koostööd. Kaamera elektroonika katsub vaateväljas olevat objekti näidata pildistaja valitud teravustamispunkti järgi teravana, liigutades selleks objektiivi läätsesid objektiivi mootori abil sobivasse asendisse. Autofookus hakkab tavaliselt tööle, kui pildistaja vajutab pooleldi pildistamisnuppu. Tavapäraselt ei lase kaamera siis enne pildistada, kui fookus on saavutatud ehk alles siis, kui midagi suudetakse kaadris teravalt kuvada.

Mitte kõik objektiivid ei ole varustatud autofookust võimaldavate mootoritega. Samuti erineb objektiivide fookustamise kiirus ja täpsus. Tavaliselt on kallimatel objektiividel kiirem ja täpsem autofookus.

Autofookus jaguneb omakorda erinevateks režiimideks, kus ühel juhul määrab pildistaja fookustamise punkti ja teisel lastakse seda teha kaamera tehisintellektil (AI). Samuti saab eristada ühe kaadri põhist autofookust ja jälgivat autofookust. Esimesel juhul fookustatakse objekt üheks kaadriks ja selle liikumisel läheb ta fookusest välja. Teisel juhul katsub kaamera lukustada fookuse sellel objektil ja objekti liikumisel kohendada fookust, et objekt püsiks liikumisele vaatamata kaadris kogu aeg terav. Automaatne fookustamine sobib pildistamiseks valges, oludes, kus pildistatava objekti ja pildistaja vahel ei ole palju segavaid detaile.

MANUAALNE FOOKUSTAMINE eeldab, et objektiivil on automaatne fookustamine välja lülitatud. Selleks on objektiivil eraldi nupp, kus tuleb valida AF asemel MF. Osal objektiividest on seal ka lihtsalt A ja M.

Olles valinud manuaalse fookustamise, ei hakka kaamera pildistaja jaoks teravuspunkti otsima. Pildistaja keerab ise objektiivil asuvat teravustamise rõngast, kuni soovitud objekt muutub läbi kaamera vaadates teravaks. Osal objektiividest on objektiivi peal pildistaja abistamiseks numbrid, mis näitavad fookustamise rõngast keerates, kui mitme meetri kaugusele on teravus parajasti reguleeritud. Samuti annavad mõned kaamerad märku, et teravus on saavutatud, vilgutades teravuse saavutamisel korraks teravuspunkti pildiotsijas. 

Manuaalne fookustamine sobib eelkõige olukorras, kus kaamera ei suuda ise objektile fookustada. Näiteks on objekti ees tihe võsa või pildistatakse pimedas, kus ei ole kaamera jaoks piisavalt valgust fookuspunkti leidmiseks.

Kindlasti ei tohi manuaalset fookustamist segamini ajada eelnevalt kirjeldatud manuaalse pildistamise režiimiga. Need on kaks täiesti erinevat asja ja manuaalse fookustamise korral võib kasutada ükskõik millist pildistamisrežiimi.

Mõnel autofookusega objektiivil saab kasutaja autofookuse korral fookustamisse ka manuaalselt sekkuda, muutes autofookusega saavutatud punkti ja nihutades seda käsitsi edasi või tagasi. See on väga kasulik funktsioon.

Mida näitab kaamera teravustamispunktide arv?

Teravustamispunktide arv näitab ala suurust ja tihedust, millises osas suudab kaamera fookuspunkte mõõta. Mida rohkem neid on, seda suurema kiiruse ja tõenäosusega autofookus ka õnnestub. Pea igal korralikul kaameral on võimalus valida teravustamispunktide osas ka erinevaid režiime. Näiteks üksiku detaili puhul saab valida punktteravustamise režiimi, kus teravust mõõdetakse kaadris asuvast ühes konkreetsest punktist. Edasi saab laiendada nende punktide arvu mitme kaupa kuni kogu kaadri ulatuseni. Viimane on sobilik näiteks maastiku või muu üldplaani pildistamisel.

Kuna kaamera mõõdab ka valgust teravustamispunktist lähtudes, siis peab arvestama võimaliku vajadusega säri kompenseerida, kui teravuspunkt langeb punktteravustamisel näiteks objektile, mis on oluliselt tumedam või heledam kui ümbritsev ala. Muidu tuleb pilt kas ülesäris või alasäris.