Head nõu vimma õngitsemiseks − kasuta kirptirku ja pidurda rakendust voolus

Aastakümneid peamiselt Kasaril ja selle harudel vimba püüdnud Rain Erala annab mõned head nõuanded, kuidas püüda kevadist vimba.

Kevadise vimma leidmiseks tuleb auto nina pöörata Pärnu ja Kasari (Teenuse, Vigala, Velise) vesikonna poole.

Varakevadel tasub püüdma minna sooja ja päikeselise ilmaga, pigem pärastlõunal ja õhtupoole, kui vesi on soojenenud. Hiljem, aprilli lõpus ja mai alguses, enam vahet pole.

Külmal ajal liigub vimb vooluservas. Mida madalamaks ja soojemaks vesi muutub, seda kiiremasse voolu ta kolib. Eriti armastab vimb kivitaguseid, põhjareljeefi muutusi jms.

Külmal ajal passib vimb rohkem sügavas, soojema veega enam suurt vahet pole. Hiliskevadel leiad kala juba päris kärestikust.

Püüa suurema veega volframkirptirguga, vete langedes ja vaikses voolus sobib ka plast. Tirk võiks olla punane või kuldne.

Kirptirgu ehk mormõssi otsa säti kärbsevastsed, tavalise konksu otsa ussike, krevett või maipõrnika vastne.

Püüa lihtkäsiõnge või rulliga käsiõngega. Minu tavaline varustus on 8-meetrine lihtkäsiõng, 4-grammine fikseeritud kork ja tina, kuldne või punane volframkirp 0,16 mm jämeduse lipsu otsas.

Pärnus paadist püüdes kasuta pigem rulliga õnge või kaldalt püüdes tonkat.

Oluline on sööda pidurdamine voolus. Kas rakendust aeg-ajalt vabalt lastes ja siis pidurdades või seda pidevalt tagasi hoides.

Kuna püütakse rändavat kala, võib söötmine aidata parve kinni hoida. Mai alguses kärestikes püüdes enam vahet ei ole või tuleb sööt isegi kahjuks – meelitab viidikad kohale.

Mulle tundub, et vimb ei jää kaua ühe koha peale sööma, söödapilv koondab tema tähelepanu vaid mõneks ajaks. Seepärast loobin mina palle korraga vähe, aga tihedalt. Mõni samas pommitab pallikesi tohututes kogustes.

Kasutan ilma eriliste lisanditeta poesööta. Selle värvus sõltub ilmselt jõgedest. Kasari harus tundub toimivat pigem tumedam/punakam/pruunikam toon.