Foto: Shutterstock
Mitmesugust
20. aprill 2020, 06:00

Vaikne kena loomake – mäger

Sel talvel täheldasin meie oludes esmakordselt, et mägrad ei jäänud taliuinakusse. Seni arvasin, et mäkrade une alguse ja lõpu määrab päeva pikkus.

Paljud teavad luuletust „Mägra maja“. Helvi Jürisson kirjutas selle 60-ndate lõpul, ajendatuna ilmselt protestist tolleaegse idast tuleva immigratsiooni vastu. Kirjutis ilmus tsensuuri hooletuse tõttu lasteajakirjas „Pioneer“. Suurt tähelepanu pälvis „Mägra maja“ sellega, et paari päeva pärast anti sama ajakirjanumber uuesti välja ja varem ilmunu korjati kokku. Mäletan enda kui algkoolipoisi imestust, et isa ja teised metsavahid minu ajakirjade vastu sedavõrd suurt huvi ilmutasid. Vaatamata pioneerijuhi korraldusele, olin ma unustanud varem ilmunud numbri tagasi viia.

Kummalisel kombel metsas asjad just nii käivadki, nagu selles luuletuses kirjeldatud. Kährikutepaar kolib tuima ükskõiksusega mägralinnaku äärmistesse urgudesse ja asub seal skvotterina toimetama. Nemadki vajavad urge järeltuleva põlve kasvatamiseks ja taliuinaku tegemiseks. Mingil arusaamatul põhjusel füüsiliselt tugevam mäger neid sealt välja ei tõsta.

Edasi lugemiseks: