Nahkhiir kuulub meie haprasse ökosüsteemi. Ärme unusta, et kuitahes palju me ka ennast betooni, metalli ja ekraanidega ei ümbritse, oleme selle osaks ka meie. Ka teadustöös on nahkhiir vajalik väike tegelane. Viirusest ei tea tema midagi, tema tervist see ei mõjuta ning sellest, et inimloom haigestub, ei aima ega hooli tema karvavõrdki.
Kui oleme nahkhiired hävitanud, siis kelle järgmisena ette võtame? Äkki metslinnud, neist saab alguse linnugripp. Seejärel kanad, sest metsikust loodusest levivad haigused edasi neile. Ja nõnda edasi. Iga teine olend võib endas potentsiaalset ohtu kätkeda.
Siis istumegi ühel päeval „looduse kroonina“ uhkes üksilduses. Maailmas, kust iga liik, mida inimene näeb haigusetekitaja või vaenlasena, on minema pühitud. Kas see on uus hea ilm, mida soovime? Kus oleme järel ainult meie, valitsejad ja hävitajad. Terved? Kahtlen sügavalt. Õnnelikud?
Kommentaarid