Kiibi luger tuvastab küll koodi, kuid et selle abil leida üles omanik, peab info olema registrisse kantudFoto: Vida Press
Lemmikloom
27. aprill 2020, 11:40

Lugu ilmus Õhtulehe lisas Lemmikloom

Koer jookseb ära? Ainult kiip ei aita, kui omanik pole andmeid registreerinud

Ikka veel on loomaomanikke, kes siiralt arvavad, et kui lemmikule on mikrokiip paigaldatud, ongi kõik tehtud. Tegelikult pole kiibist vähimatki kasu, kui selle number koos omaniku andmetega ei ole kantud lemmikloomaregistrisse. 

Kiipe paigaldavad loomaarstid. Kõigil tõutunnistusega kutsikatel peab see olemas olema juba loovutamise ajal. Ka varjupaikadest pärit koertel-kassidel on enamasti kiip olemas, aga see ei pruugi tähendada, et alati on registrisse kirja saanud ka uue omaniku andmed. Need peab ta ise sinna kandma või laskma seda teha loomaarstil. 

Registreid üle ühe

Automaatselt ühegi kiibi andmeid kuhugi ei kanta, sest mis tahes isiklike andmete registreerimiseks on vaja inimese nõusolekut, seega peab oma lemmiku eest hea seisma ikkagi loomaomanik. Tasub ka teada, et kiipimine ei puuduta ainult koeri-kasse – kiibi saab lasta paigaldada igale lemmikloomale: jänestele, papagoidele, tuhkrutele jt, kes samuti võivad omapäi uitama minna.

Suuremaid registreid on Eestis kaks. Üks neist – www.lemmikloomaregister.ee – on väikeloomaarstide seltsi hallata ja sinna kannavad kiibitud looma andmed omaniku soovil vaid loomaarstid. Teise registrisse – www.llr.ee – saab iga kiibitud looma omanik ise kõik vajalikud andmed tasuta kirja panna. 

Oma lemmikloomaregister võib olla ka omavalitsustel, kes on kehtestanud lemmikloomade kiipimise ja registreerimise kohustuse, kuid seda nõuet ei pruugi igas omavalitsuses olla. Loom võib olla kirjas ka mitmes registris: näiteks nii üleriigilises kui ka omavalitsuse registris, kui loomaomanik seda vajalikuks peab või omavalitsus nõuab.

Kiipi on lihtne kontrollida

Kui keegi leiab eksinud looma, saab ta lasta tema kiipi kontrollida kõigis loomakliinikutes ja varjupaikades – seal on olemas kiibilugejad. Kui loom on nõuetekohaselt registrisse kantud, saab andmed omaniku kohta hetkega teada ja nii jõuab põgenik kiiresti koju tagasi.

Kes mingil põhjusel ei tea, kas tema lemmikul on kiip või mitte või kas mingid andmed on mõnes registris kirjas, saab asjakohast infot lähimalt loomaarstilt. Kui kiipi pole või see on registreerimata, saab enamasti kõik sellesama loomaarstil käiguga kohe ka korda ajada.

Kanna lemmik registrisse!

Üle-eestilise lemmikloomade registri kasutamine on lihtne, registrikandeid saab teha tasuta.   

  • Mine aadressile www.llr.ee, logi oma ID-kaardiga portaali e-teenindusse.
  • Kui sinu nimel on juba mõni lemmikloom, kuvatakse sinu andmed, selle all registreeritud lemmiklooma(de) andmed.
  • Uue looma registreerimiseks vajuta nupule „Registreerin uue kiibitud looma“.
  • Avaneb kohustuslik kiibinumbri kontroll – kas selle numbriga on mõni loom juba registrisse kantud. Sisesta lahtrisse oma looma kiibi number (15kohaline numbrikombinatsioon) ja vajuta nupule „Kontrollin kiibi numbrit registrist“.
  • Kui kiipi registris pole, avaneb registreerimisvorm. Täida see ja salvesta andmed.
  • Kui loom on registrisse kantud, näed ta andmeid loomade nimekirjas ja kiibi numbri järgi portaali otsingust.

Varjupaigaloomad on registris kirjas

 Triinu Priks, Varjupaikade MTÜ üldjuht:

„Kõikide meie varjupaikadest* uude koju minevate loomade omanike andmed kanname loovutamise käigus registrisse (www.llr.ee). Seega, kui loom on leidnud uue kodu mõne meie MTÜ varjupaiga vahendusel, siis on kõik vajalikud andmed registris. Ka siis, kui varjupaika satub loom, kellele kiip on paigaldatud, aga andmeid registris pole, teeme siis, kui omanik talle järele tuleb, registrisse nõuetekohase kande. 

Eestis on kolm elektroonilist eraregistrit, ühtegi riiklikku seni ei ole. Varjupaikade MTÜ kasutab üleriigilist registrit llr.ee, mille kutsus omal ajal ellu Tallinna linnavalitsus, hiljem on see läinud laiemasse kasutusse. Registri omanik ja haldaja on Spin TEK AS, sellega saavad liituda kõik omavalitsused, varjupaigad ja veterinaarid. Sellest registrist saab omanik ise lemmiklooma andmeid kontrollida, neid muuta ja lisada, looma saab registreerida tasuta. 

Väikeloomaarstide seltsil on oma register (lemmikloomaregister.ee), sinna kannavad loomi selle registriga liitunud loomaarstid, kanne on tasuline. Saab ka kontrollida, kas loom on sinna registreeritud: kiibi number tuleb sisestada vastavasse otsingukasti. 

Kennelliidul on oma register, kus on kirjas vaid tõutunnitusega koerad (https://register.kennelliit.ee).“ 

*Varjupaikade MTÜsse on koondunud seitse varjupaika üle Eesti:  Läänemaa (Haapsalu), Pärnu, Tallinn, Valga, Viljandi, Virumaa (Rakvere), Võru.