Kas teadsid, millal hakkasid Maal kasvama esimesed puud?

Kõige liigirikkamad kohad maailmas on Brasiilia, Kolumbia ja Indoneesia.

Puud tekkisid Maal 470 miljonit aastat tagasi. Maa on 4,5 miljardit aastat vana, niisiis on puud eksisteerinud siin vaid planeedi eluea viimase 10 protsendi vältel.

Enne puid kasvasid Maal hiiglaslikud seened, mis ulatusid kuni 8 meetri kõrguseni.

Wollemia-nimeline liik arvati olevat välja surnud 150 miljonit aastat tagasi, kuni 1994. aastal leiti see kasvamas Austraalia rahvuspargis. Siiski on neid säilinud ainult 80 täiskasvanud puud, lisaks seemikuid ja noori puid. Mesosoikumi ajastu puudest on tänaseni säilinud ginkgo biloba, mis arvatakse olevat 200 miljonit aastat vana.

Maailma kõrgeim puu on ranniksekvoia, kes võib kasvada kõrgemaks kui 110 meetrit. Teadaolevalt kõrgeim elus sekvoia on 2006. aastal mõõdetud Hyperion, mille kõrgus on 115,55 meetrit.

Maailma vanim puu on tõenäoliselt Old Tjikko (Vana Tjikko) − harilik ehk norra kuusk, mis kasvab Fulufjälleti mäe nõlval. Praegune tüvi on küll vaid paarsada aastat vana, kuid juuresüsteemi vanuseks arvatakse ligi 10 000 aastat.

Suur tamm toodab aastas kuni 10 000 tõru.

Keskmine puu seob aastas kuni 25 kg süsihappegaasi. 40-aastaseks saades ulatub see kogus juba tonnini.

Puu eri osad kasvavad erinevatel aastaaegadel. Lehestik areneb peamiselt kevadel, tüvi suvel ning juured sügisel ja talvel.

Osa puid suudab toota kemikaale, mis tõrjuvad neid ohustavaid putukaid. Samuti edastavad nad õhus levivate keemiliste ainetena hoiatusi putukarünnaku kohta teistele lähedal asuvatele puudele. Uuringute kohaselt tõuseb signaali vastu võtnud puude vastupanuvõime putukatele.

Mõned puud suudavad eritada kemikaale, mis tõmbavad ligi nende vaenlaste vaenlasi. Näiteks tõdes 2013. aastal valminud uurimus, et röövikute ohvriks langenud õunapuud meelitavad ligi ründajaid söövaid linde.

U.S. Forest Service’i andmetel on märgatav seos linnaruumis kasvavate puude ja kuritegevuse vähenemise vahel.