1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

Olen suitsetanud teismeeast saadik – see tähendab, et viimased kümme aastat. Aus vastus on, et mulle meeldib suitsetada. Teisalt olen viimastel aastatel üha enam mõelnud, et see on tegelikult üsna mõttetu asi, mida teha. Mõistan, et see rikub pikas perspektiivis minu tervist, kulutab üsna palju raha (suitsetan paki päevas) ning ka minu elukaaslane leiab, et võiksin lõpetada. Just mehe julgustus on mind palju edasi aidanud ning tema soovitusel läksingi <a href="https://onneklubi.ee/et/" target="_blank" rel="noopener">MTÜ Õnneklubi suitsetamise vastasele kodeerimisele</a>.

KATSE: kas kahetunnine seanss aitab suitsetamisest loobuda?  

Inimeste harjumused ja ootused on ajaga muutunud ning muutunud on ka kaskokindlustuse olemus. Kui varem hüvitas kindlustus vaid valitud kahjusid, siis nüüd hüvitatakse koguriskikindlustusega kõike, mis ei ole tingimustes välistatud.

KINDLUSTA TARGALT | Mida hüvitab kasko koguriskikindlustus?

Oma koju ahju, pliidi või kamina ehitamine on suur ettevõtmine ja tähtis otsus. Kütteseadme ehitamine tundub esmapilgul küllaltki kallis, kuid samas tuleb ka arvestada, et tegu on pikaajalise investeeringuga. Seepärast on oluline, et langetaksid kõik otsused ahju või kamina ehitamise protsessis teadlikult ja kaalutletult.

7 soovitust pottsepa valikul

Jysk avas 8. oktoobril Ülemiste keskuses uue kontseptsiooniga poe, mis on esimene selletaoline Eestis. Uue poe märksõnadeks on modernsus ja värskus.

SEL SÜGISEL TÄIESTI UUS: Jysk avas Ülemiste keskuses esimese uue kontseptsiooniga poe

„Selle kurvi peal käisid kümme aasta tagasi nagu külmkapi juures,“ näitab Priit Kallas. „Kui külalised olid saabumas, tulid, püüdsid paar koha ja panid grillile!“

Priit Kallas püüab Emajõel lapsepõlvest saati

„Olen püüdnud kala Venemaal, Alaskal, Norras ja mujal, aga mu lemmikpüük on ikkagi jõeforelli meelitamine pinnaputukaga,“ ütleb Scott Diel. „Minu meelest see on kõige huvitavam püük ja forelli elupaigad on alati ilusad.“

Kala- ja kirjamees Scott Diel: „Lendõngemees on juba leppinud, et ta ei püüa kõige rohkem või kõige suuremaid kalu. Ta ei otsi sööki – ta otsib elamust.“   

„Rekord sündis, kui võeti välja korralik kuldmakrell&nbsp;ja 15 minutit hiljem serveerisin <em>sashimi</em>’t nii,&nbsp;et kala oli veel meresoe,“ meenutab Admiral&nbsp;Bellingshausenil kokana töötanud Wend ehk Priit&nbsp;Kuusk. „Ma arvan, et maailmas ei ole palju kokkasid,&nbsp;kes on saanud niimoodi delikatessi serveerida.“

Priit Kuusk: „Kalameestega tegime konkreetse diili – kambüüsi tuuakse ainult puhastatud kala!“

Peipsi rannakalurite elust pajatava maineka „Serafima ja Bogdani“ autor Vahur Afanasjev&nbsp;(40) elab kaasa rääbise käekäigule, armastab paadiga sõita ja spinninguga oma meeliskala haugi jahtida, kuid&nbsp; sedakorda tegi hoopiski oma esimese katse jääaugust ahvenat püüda.

Kirjanik Vahur Afanasjev, Peipsi rääbis, ahven ja haug

Püüdsime trummar Reigo Ahvenaga (37) tema lapsepõlveradadel Setumaal ahvenat. Võimalik, et takistuseks sai lõppkokkuvõttes keelebarjäär – kohalik ahun ei saanud lihtsalt aru, et kõik need&nbsp; maitsva välimusega landid on mõeldud just nimelt talle.

JUURTE JUURES: trummar Reigo Ahven ja ahvenapüük Setumaal

Nende ridade ilmumise aegu 61. sünnipäeva tähistav Peeter Raja peab mesilasi, pruulib koduveini (eriti hästi õnnestus viimane rabarberivein), tegeleb kodu- ja metsloomade nahkadega, rõngastab linde, keedab angerjasuppi, laseb inimestel boamaoga pilti teha ja ajab ilmselt veel oma tosinat asja. Kõige rohkem teatakse Peetrit aga kui eksootiliste loomade ja -lindude kasvatajat. Ning kalamehed teavad Peeter Raja ehk Sirpet kui kodanikku, kes juba üle poole sajandi osavalt soomusekandjaid veest välja suudab meelitada.

Kalamees Peeter Raja: „Tänapäeval pead kaval olema, et kala saada!“

Käisime Tallinna kohviku Komeet peakoka Marelle Lehteriga (43) Lämmijärve ääres kohakala püüdmise mõtetega. Koha sedakorda ei saanud, küll aga ajada omajagu juttu nii selle nutika röövkala kui ka teiste soomuseliste püüdmise rõõmudest, kala valmistamisest ja kokatööst.&nbsp;

Tippkokk Marellega Lämmijärvel kohakala jälgedes


Kuuekilose haugi peast sai topis, millega kala püüdja väga rahul pole, sest tegelikkuses olevat havi suuasend hoopis teistsugune. (Aldo Luud)


Õllepruul Kara ja tige kasskala


Olavi Ruitlane kalal Maardu järvel (Teet Malsroos)


Kalamees-kirjanik Ruitlane: „Tühjad korrad tuleb ka täis püüda.“

Pajuvärava talu perenaine Heidi Hanso käis talvel sooja päikese maal Egiptuses ning tuli sealt tagasi ühe põneva retseptiga, mille järgi saab näiteks heeringat või skumbriat valmistada.&nbsp;

Uus viis, kuidas heeringat süüa ehk Beduiini köögi mõjutused Pajuväraval


Isa Jaak ja poeg Jako: „Näe, näe, kala paistab!“ (Jarko Jaadla, erakogu)


Jaak Roosaare võttis poja ja motokoera, et minna Peipsi peale

Kohtusime Annika Teinoga esimest korda 2017. aasta jõulupeol. Peatoimetaja oli tookord jõuluvana rollis ja Annika üks kohalviibinud kalandusinimestest. Juba tookord paistis ta teiste seast silma oma erksa loomu poolest.

Annika Teinoga elust ja kalandusest

«Muidugi on pakilisi tegemisi, aga kõiki töid ei jõua nagunii ära teha. Aega tuleb võtta ka lõõgastavaks hobiks, mis mõtted tööst eemale viib,» julgustab Eha Anijago naisi õngega vee äärde minema.

Kalapüügi harrastaja Eha: „See on päris hea tunne, kui sinul muudkui võtab, meestel mitte!“

Marko Šorin, endine Sindi linnapea, on 2015. aastal teinud ära tänuväärse töö ning kokku kogunud ja kirja pannud Eesti ajaloo mõistes väärtuslikud faktid ja illustreerib „peategelast“ eri arhiividest pärit fotomaterjaliga.

RIP Sindi pais (1833–2018)

Kohtume Külliga Jändjal, tema saatjateks on kolleegid keskkonnaministeeriumi haldusala asutustest, kõik naised. Kui paisu varemetele ronin, näen kristallselgest veest, et tõket enam pole, kujutage ette – vesi voolab ja täiesti vabalt! Kananahk tuleb peale, pisar silma ja naeratus suule. Aastaid kestnud looduse vägistamine on lõppenud. Külli käib objektil ringi ja annab veel viimaseid juhiseid. Pildistan teda eemalt, õrn naisterahvas suunamas tugevaid mehi ja võimsaid koppasid. Külli on sõbralik, reserveeritud, rahulik. Tunnen tohutut tänulikkust.

Külli Tammur ja Pärnu jõe ökosüsteemi uus algus

Nende ridade autor kohtas Aarot esimest korda peaaegu kümme aastat tagasi. Oli hilissügis ja käimas keskkonnainspektsiooni plaaniline väikejärvede reid, mille eesmärk oli teha jääluuret ja kontrollida harrastuskalastajaid. Kuna järvejää oli üsna õhuke, siis teisi nõnda hulle hobivendasid peale Tralla ei kohanudki. Nagu tõsisemad kalamehed teavad, siis just esimese jääga on ahven raua peale eriti maias. Ja just neid meie peategelane tol korral sikuskaga noolima tulnud oligi. Järgmisel korral, kui Aarot trehvasin, püüdis ta hoopis vähki. Mõtlesin endamisi, et ju siis peab ikka kõva kalamees olema, sest kui suur on tõenäosus, et üks ja sama keskkonnakaitseinspektor ikka ühte ja sama meest oma ametiaja jooksul nõnda kontrollima peab.

Rikas on see, kellel on ideed!

Hans Soll on elav legend, üks Eesti kalanduse võtmefiguure, džentelmen, reserveeritud keelepruugiga eeskuju, sitkuse etalon, eetilise inimese musternäide ja hoolimata suurest vanusevahest peatoimetaja hea sõber ja hingesugulane. Tal on alati olnud eemärgid, sihid, ja just elu viimases pooles ka tõeliselt tähtis missioon – aidata langetada monstrum nimega Sindi pais!

Hans Solli lugu

Saaremaalt pärit Taavo Kuusiku töötas aastaid Tallinnas suure rahvusvahelise haardega ettevõtte Eesti regiooni juhina. Päevast päeva ja aastast aastasse kõrgel püsinud pinge tõi aga ühel hetkel küsimuse: kui kaua see kõik niimoodi kestma peab? Ja miks? 

Taavo Kuusiku edendab Saares jätkusuutlikku kalapüüki

„Mu lapsed on praegu väikesed ja hommikune uni maitseb magusam kui varem. Ei tunne, et peaks ronima kell kolm öösel kalale, mis vanasti polnud üldse mingi küsimus,“ ütleb Tanel Ingi.

Tanel Ingi: „Kalastushaigus käibki lainetena. Mul kestab praegu rahulik staadium.“

„Nõukogude ajal, kui mitte keegi välismaal ei käinud, sai Veski Soome. Mida ma sealt ostsin? Mehele lante, endale kõrvarõngad!“ naerab Anne.

Anne Veski elu kalamehe kõrval: „Hilja õhtul tuleb mees töölt ja läheb hommikul kell neli kalale!“

„Sama seis on nii seenekorjamisel kui ka kalapüügil – alguses naeravad need, kes saavad rohkem saaki, hiljem need, kellel on vähem puhastada,“ ütleb Winny Puhhi väsimatu Korraldajaonu, raadiohääl ja telenägu Indrek Vaheoja.

Indrek Vaheoja: „Sisemaa veekogudel käin suhteliselt harva – milleks, kui meri on olemas?“

„Mõningaid kohtumisi metsas on olnud raske seletada. Näiteks kokkusaamine põdraga, kes hiilis mulle ligi – ühtäkki avastasin, et põder seisab mu seljataga ja nuusutab mind. Või siis seletamatu valguskera. Või metskitsed, kes ühel heal päeval lihtsalt ei kartnud, nii et ma jalutasin karja sisse ja nad sõid täiesti rahulikult edasi. Mina liigitan sellised juhtumid ääri-veeri haldjakohtumisteks,“ ütleb Ahto Kaasik, rahvapärimuse ja pühapaikade uurija.

Ahto Kaasik: Metshaldjas võib ilmuda kellena iganes: põdra, kuuse, metsise või naisena.“

Kes võiks olla kõige intelligentsem loom? Kas kalad näevad värve nagu meie? Kas näiteks metsvint mõistab, mida tihane laulab?

Aleksei Turovski: „Haugi mälu on kolm kuni viis sekundit? Jama!“

Grete Lõbu püüab metsas käies pilte. „Kusjuures need ei pruugi olla kenad maastikuvaated. Foto lastega koos oldud toredast hetkest teeb hiljem vaadates jälle nii rõõmsaks – näed, kui hästi on olnud,“ õpetab Grete, „Ringvaate“ saatejuht, kuidas tuju tõsta.

Grete Lõbu: „Muidu mõtled ennast hulluks, aga jooksmine ja jooksurütmis hingamine panevad asjad normaalsesse perspektiivi.“

Sisuturundus

Tuntud loodusmehed, matkasellid, kalurid ja kalastuseksperdid annavad praktilisi nõuandeid ja räägivad vahvaid lugusid elust.

Persoon