1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

Ilukirurgias jätkub endiselt zoom boom. Kuna silmaümbrus on meie näo kõige iseloomulikum osa, siis ikka ja jälle räägimel silmalaugude kirurgiast. Silmad on üks esimesi asju, mida sa kellelegi otsa vaadates näed. Silmad on täis emotsioone, on rõõmsad, kurvad või väsinud – seda kõike on kohe märgata. Kui rõõmu ja lusti on näha meeldiv, siis üleliia lõtvunud silma üla- ja alalaugude rippumisest tekitatud väsimusilminguid mitte nii väga.

Silmalaugude plastika – lihtne operatsioon, mis võib sinu väsinud näoga imesid teha!

Nii igapäevatöös, komandeeringutes kui meelelahutuseks tahvelarvutit kasutav Ženja Fokin usub, et tegemist on seadmega, mis muudab toimetamised kiireks ja lihtsaks. Stilist jagab oma kogemusi ja nõu, kuidas tahvel enda kasuks maksimaalselt tööle panna.

Ženja Fokin: tahvelarvuti on tõeline ajasäästja

Saksamaa Bundesliga on täies hoos ja kuigi lüüa saanud meistrid Müncheni Bayern ei ole hooaja alguses maksimumpunkte kogunud, on Robert Lewandowski ja Serge Gnabry juba näidanud, et nad on ühed Bundesliga tugevaimad väravalööjad. Dortmund ja Erling Haaland on samuti maineka trofee jahtimisel olulisi punkte kaotanud. Bundesliga on nädalast nädalasse tõesti tõestanud end kui üks tähelepanuväärsemaid liigasid. Vaadake kõiki Bundesliga mänge igal nädalal otseülekandes Viaplay voogedastusplatvormil.&nbsp;

Saksamaa Bundesliga liigub täiskäigul edasi

<a href="https://www.kreditex.ee/investeeringud/">Kreditex Ühisraha</a>&nbsp;investeerimise hiljutises blogipostituses rääkisime lähemalt&nbsp;<a href="https://www.kreditex.ee/investeerimine-kinnisvaralaenudesse-millele-poorata-tahelepanu/">kinnisvaralaenudesse investeerimisest</a>&nbsp;– kui turvaline see on ja mida selle kohta teadma peaks. Seekord võtame luubi alla <a href="https://www.kreditex.ee/investeeringud/vaikelaenudesse/">investeerimise väikelaenudesse</a>.&nbsp;

Investeeringud väikelaenudesse – mida tasub nende kohta teada?

Elas kord loodushaldjas Reti Toriella, kelle koduks oli pisike onn kusagil Eestimaa metsade ja põldude keskel ning kaaslasteks sõbralik taksikoer ja isepäine kodurebane. Metsades ja rabades uidates korjab ta ravitoimelisi ürte teede ja tinktuuride tegemiseks ning surnud loomi ja linde amulettide valmistamiseks.

Loodushaldjas Reti Toriella teeb surnud metsloomadest ja -lindudest amulette

„Sindi paisu mahavõtmise eest võitlejail eesotsas vanahärra Hans Solliga läks 12 aastat, kuni pais langes,“ ütleb Väikese väina tammi avamise eestvõitleja Heiki Hanso. „Mina olen praegu poolel teel – mul on seljataga kuus aastat tööd.“

Heiki Hanso avab Väikese väina tammi hea sõna väega

„Neljas koht tähendab ebaõnnestunud võistlust!“ Nõnda ütleb Agneriin Heinmäe, kes on end tõestanud arvukatel võistlustel ühe Eesti tugevaima talipüüdjana naiste arvestuses ning võitnud alatihti ka üldarvestustes kõrgeid kohti. Suvel osaleb ta aga mitmendat hooaega edukalt Eesti Spinninguspordi Liidu võistlustel koos paadikaaslase ja hea sõbranna Inga Lungega.

Agneriin Heinmäe: „Meestega ei saa ju kalal käia! Nad hakkavad kiiresti virisema.“

„Haidest olen ma kokku puutunud suhteliselt väikestega, aga Sahhalini saare rannikul snorgeldades sattusin silm silma vastu suure mureeniga ja see ehmatas küll ära. Ma olin kohe veest väljas ja vist paar tundi mõtlesin, enne kui julgesin uuesti sukelduda,“ räägib kalateadlane Arvo Tuvikene, aasta isa 2020.

Aasta isa ja kalateadlane Arvo Tuvikene: „Lõhe ei ole väga tark, aga ta on maitsev.“

„Enam kui kord juhtus, et avastasin end järve teisest otsast, kui proovini jäi vaid paarkümmend minutit,“ muigab lavastaja ja näitleja Ott Aardam Viljandi järvel veedetud ilusaid aegu meenutades.

Ott Aardamiga lapsepõlveradadel: uued haugirekordid ja kadunud angerjas

„Hommikul pimedas lähed kodust välja, õhtul jõuad pimedas tagasi, käid duši all, sööd ja vajud magama. Muuks enam aega ei jää!“ ütleb kalagiid Madis Teesalu. 

Meriforelligiid Madis Teesalu – rohkem kalal kui kodus

„Selle kurvi peal käisid kümme aasta tagasi nagu külmkapi juures,“ näitab Priit Kallas. „Kui külalised olid saabumas, tulid, püüdsid paar koha ja panid grillile!“

Priit Kallas püüab Emajõel lapsepõlvest saati

„Olen püüdnud kala Venemaal, Alaskal, Norras ja mujal, aga mu lemmikpüük on ikkagi jõeforelli meelitamine pinnaputukaga,“ ütleb Scott Diel. „Minu meelest see on kõige huvitavam püük ja forelli elupaigad on alati ilusad.“

Kala- ja kirjamees Scott Diel: „Lendõngemees on juba leppinud, et ta ei püüa kõige rohkem või kõige suuremaid kalu. Ta ei otsi sööki – ta otsib elamust.“   

«Muidugi on pakilisi tegemisi, aga kõiki töid ei jõua nagunii ära teha. Aega tuleb võtta ka lõõgastavaks hobiks, mis mõtted tööst eemale viib,» julgustab Eha Anijago naisi õngega vee äärde minema.

Kalapüügi harrastaja Eha: „See on päris hea tunne, kui sinul muudkui võtab, meestel mitte!“

Saaremaalt pärit Taavo Kuusiku töötas aastaid Tallinnas suure rahvusvahelise haardega ettevõtte Eesti regiooni juhina. Päevast päeva ja aastast aastasse kõrgel püsinud pinge tõi aga ühel hetkel küsimuse: kui kaua see kõik niimoodi kestma peab? Ja miks? 

Taavo Kuusiku edendab Saares jätkusuutlikku kalapüüki

„Mu lapsed on praegu väikesed ja hommikune uni maitseb magusam kui varem. Ei tunne, et peaks ronima kell kolm öösel kalale, mis vanasti polnud üldse mingi küsimus,“ ütleb Tanel Ingi.

Tanel Ingi: „Kalastushaigus käibki lainetena. Mul kestab praegu rahulik staadium.“

„Nõukogude ajal, kui mitte keegi välismaal ei käinud, sai Veski Soome. Mida ma sealt ostsin? Mehele lante, endale kõrvarõngad!“ naerab Anne.

Anne Veski elu kalamehe kõrval: „Hilja õhtul tuleb mees töölt ja läheb hommikul kell neli kalale!“

Kaheksa aastat tagasi viis mu elukaaslane Olle mind esimest korda meie Häädemeeste kodu lähedale metsa, Arumetsa oja äärde.&nbsp;Oja asub keset Mudaoja vana talumaad, mis kuulub kaheksandat põlve Olle perele. Seal minu maailmapilt muutus. Tahtsin üha jälle kogeda seda rahu, mille mõju kestab alati veel pikalt pärast metsast välja tulemist. Nüüd tõusen iga päev enne kella nelja ja lähen metsa.

ARVAMUS | Kõik mu varahommikud kuuluvad kopraperele

„Sama seis on nii seenekorjamisel kui ka kalapüügil – alguses naeravad need, kes saavad rohkem saaki, hiljem need, kellel on vähem puhastada,“ ütleb Winny Puhhi väsimatu Korraldajaonu, raadiohääl ja telenägu Indrek Vaheoja.

Indrek Vaheoja: „Sisemaa veekogudel käin suhteliselt harva – milleks, kui meri on olemas?“

„Mõningaid kohtumisi metsas on olnud raske seletada. Näiteks kokkusaamine põdraga, kes hiilis mulle ligi – ühtäkki avastasin, et põder seisab mu seljataga ja nuusutab mind. Või siis seletamatu valguskera. Või metskitsed, kes ühel heal päeval lihtsalt ei kartnud, nii et ma jalutasin karja sisse ja nad sõid täiesti rahulikult edasi. Mina liigitan sellised juhtumid ääri-veeri haldjakohtumisteks,“ ütleb Ahto Kaasik, rahvapärimuse ja pühapaikade uurija.

Ahto Kaasik: Metshaldjas võib ilmuda kellena iganes: põdra, kuuse, metsise või naisena.“

Kes võiks olla kõige intelligentsem loom? Kas kalad näevad värve nagu meie? Kas näiteks metsvint mõistab, mida tihane laulab?

Aleksei Turovski: „Haugi mälu on kolm kuni viis sekundit? Jama!“

Grete Lõbu püüab metsas käies pilte. „Kusjuures need ei pruugi olla kenad maastikuvaated. Foto lastega koos oldud toredast hetkest teeb hiljem vaadates jälle nii rõõmsaks – näed, kui hästi on olnud,“ õpetab Grete, „Ringvaate“ saatejuht, kuidas tuju tõsta.

Grete Lõbu: „Muidu mõtled ennast hulluks, aga jooksmine ja jooksurütmis hingamine panevad asjad normaalsesse perspektiivi.“

„Viimastel aastatel on mu püügid muutunud rohkem teadlikumaks ja sportlikumaks,“ ütleb Rainer. „Kui varem oli mulle ehk olulisem saada ühel püügil kätte rohkem kalu ja nii-öelda rohkem action’it, siis nüüd sean püüdma minnes eesmärgiks oma rekord ületada.“&nbsp;

Rainer Mahl: „Mulle meeldib, kui kala saamiseks on vaja vaeva näha!“

„Kui eelmisel aastal koos ajakirja peatoimetajaga kalale läksime, kusagile lahe peale ja kahlakatega, pidin iga paarisaja meetri tagant puhkama,“ meenutab kokk ja kalamees Priit Toomits. „Ehk siis minu trajektoor oli veest välja ulatuvate kivide järgi, sest sinna sai tagumikku toetada. Nüüd, eelmisel nädalal, pidasin põlvini vees sumbates vastu terve tee, võiduka lõpuni.“

Priit Toomits: „Kui kalal käid, lendab köögis taldrikuid vähem.“

Ikka veel leidub imestajaid, et siinsamas, isegi vaid pooletunnise sõidu kaugusel Tallinnast saab kogeda imelist ja ainulaadset loodust. 

Timo Tintse edendab kalaturismi ja kestlikku kalapüüki

Peipsi rannakalurite elust pajatava maineka „Serafima ja Bogdani“ autor Vahur Afanasjev&nbsp;(40) elab kaasa rääbise käekäigule, armastab paadiga sõita ja spinninguga oma meeliskala haugi jahtida, kuid&nbsp; sedakorda tegi hoopiski oma esimese katse jääaugust ahvenat püüda.

ÕL ARHIIV | Kirjanik Vahur Afanasjev, Peipsi rääbis, ahven ja haug

13-aastase poisina juhtus Mikk Rohtla mööda jõekallast jalutades nägema feederdajaid võistlemas. Tunamullu aga tuli ta vaid 17-aastaselt feedripüügis Eesti meistriks.

Mikk Rohtla: „Alati, kui Emajõgi on jäävaba, saab feedriga latikat püüda. Muid takistusi pole.“

Kunagi kutsuti seda kanti Peravallaks ehk kohaks, mis on täitsa ääre peal, tsivilisatsioonist eemal metsade ja soode vahel. Just sinna rajas mõned aastad tagasi kodu antropoloog, purjetaja, valimisvaatleja, kaitseliitlane ning metsa-, kala- ja jahimees Janno Simm.

Janno Simm: „Metsaomanikuks olemine on kohustus looduse ja järeltulevate inimpõlvede ees.“

Kui keegi on edukas nii pokkerimängus kui ka kalapüügis, kas siis on põhjuseks tema hea õnn? 

Kalagiid Kevin Sepp leidis lõpuks unistuste ameti

Eesti uudised

Sisuturundus

Kalapüük

Tuntud loodusmehed, matkasellid, kalurid ja kalastuseksperdid annavad praktilisi nõuandeid ja räägivad vahvaid lugusid elust.

Persoon

Loodushaldjas Reti Toriella teeb surnud metsloomadest ja -lindudest amulette (1)

Heiki Hanso avab Väikese väina tammi hea sõna väega

ARVAMUS | Kõik mu varahommikud kuuluvad kopraperele (2)

Rainer Mahl: „Mulle meeldib, kui kala saamiseks on vaja vaeva näha!“

Priit Toomits: „Kui kalal käid, lendab köögis taldrikuid vähem.“

Timo Tintse edendab kalaturismi ja kestlikku kalapüüki

ÕL ARHIIV | Kirjanik Vahur Afanasjev, Peipsi rääbis, ahven ja haug

Mikk Rohtla: „Alati, kui Emajõgi on jäävaba, saab feedriga latikat püüda. Muid takistusi pole.“

Janno Simm: „Metsaomanikuks olemine on kohustus looduse ja järeltulevate inimpõlvede ees.“ (1)

Kalagiid Kevin Sepp leidis lõpuks unistuste ameti (2)

Agneriin Heinmäe: „Meestega ei saa ju kalal käia! Nad hakkavad kiiresti virisema.“ (1)

Aasta isa ja kalateadlane Arvo Tuvikene: „Lõhe ei ole väga tark, aga ta on maitsev.“ (1)