1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

Investeerimisel pole raamatutesse kirjutatud õigeid ja valesid valikuid, vaid iga investor peab vastavalt oma teadmistele ja uskumustele otsuseid langetama. Küll aga on välja kujunenud teatud ettevõtted, kelle aktsiaid eestlased eelistavad. 

Üllatav või mitte? Need on eestlaste 5 lemmikaktsiat

Selleks, et sinu juuksed oleksid terved ja säravad, tuleb neid õigesti hooldada. Kuna suvaliste ja odavate juuksehooldustoodete kasutamine võib pikas perspektiivis pigem kahju tuua, siis võiks juba eos eelistada kvaliteeti.

KATSE | Mis juhtub, kui hakata odava šampooni asemel kasutama tipptooteid?

<em>Online</em> kasiino mängu valides võib märgata protsentväärtust <a href="https://casino.chanz.com/et/?utm_source=ohtuleht.ee&amp;utm_medium=banner&amp;utm_campaign=OLEHT&amp;tag=OLEHTRTP" target="_blank" rel="noopener">RTP </a>ehk Return to Player. Lühidalt öeldes näitab see, kui suure osa interneti kasiino mängus panustatud rahast kasiino klient teoreetiliselt tagasi võidab. Mõnigi mängija võib arvata, et kui ta on valinud välja näiteks Chanz netikasiino sloti Bonanza, mille RTP on 95,98 protsenti, ja panustab seal 10 eurot, siis saab ta oma panusest tagasi 9 eurot ja 60 senti. Päris nii lihtne see siiski ei ole – ent kuidas see arv ikkagi kujuneb?

Mida tähendab RTP online kasiinos? 

Juuksekarvad, seebitükid ning toidujäägid, mis jäävad torudesse kinni – see on parajaks nuhtluseks meist enamiku kodus. Juba mitu aastat on aga turul olnud efektiivne lahendus selle probleemi vastu: <a href="http://pood.krauss.ee/" target="_blank" rel="noopener">Krauss Torupuhastaja</a>.

Lisaks ülipopulaarsele Torupuhastusainele on Krauss toonud turule Neutral+ nõudepesuaine

Kunagi kutsuti seda kanti Peravallaks ehk kohaks, mis on täitsa ääre peal, tsivilisatsioonist eemal metsade ja soode vahel. Just sinna rajas mõned aastad tagasi kodu antropoloog, purjetaja, valimisvaatleja, kaitseliitlane ning metsa-, kala- ja jahimees Janno Simm.

Janno Simm: „Metsaomanikuks olemine on kohustus looduse ja järeltulevate inimpõlvede ees.“

Kui keegi on edukas nii pokkerimängus kui ka kalapüügis, kas siis on põhjuseks tema hea õnn? 

Kalagiid Kevin Sepp leidis lõpuks unistuste ameti

„Mu lapsed on praegu väikesed ja hommikune uni maitseb magusam kui varem. Ei tunne, et peaks ronima kell kolm öösel kalale, mis vanasti polnud üldse mingi küsimus,“ ütleb Tanel Ingi.

Tanel Ingi: „Kalastushaigus käibki lainetena. Mul kestab praegu rahulik staadium.“

„Nõukogude ajal, kui mitte keegi välismaal ei käinud, sai Veski Soome. Mida ma sealt ostsin? Mehele lante, endale kõrvarõngad!“ naerab Anne.

Anne Veski elu kalamehe kõrval: „Hilja õhtul tuleb mees töölt ja läheb hommikul kell neli kalale!“

„Sama seis on nii seenekorjamisel kui ka kalapüügil – alguses naeravad need, kes saavad rohkem saaki, hiljem need, kellel on vähem puhastada,“ ütleb Winny Puhhi väsimatu Korraldajaonu, raadiohääl ja telenägu Indrek Vaheoja.

Indrek Vaheoja: „Sisemaa veekogudel käin suhteliselt harva – milleks, kui meri on olemas?“

„Mõningaid kohtumisi metsas on olnud raske seletada. Näiteks kokkusaamine põdraga, kes hiilis mulle ligi – ühtäkki avastasin, et põder seisab mu seljataga ja nuusutab mind. Või siis seletamatu valguskera. Või metskitsed, kes ühel heal päeval lihtsalt ei kartnud, nii et ma jalutasin karja sisse ja nad sõid täiesti rahulikult edasi. Mina liigitan sellised juhtumid ääri-veeri haldjakohtumisteks,“ ütleb Ahto Kaasik, rahvapärimuse ja pühapaikade uurija.

Ahto Kaasik: Metshaldjas võib ilmuda kellena iganes: põdra, kuuse, metsise või naisena.“

Kes võiks olla kõige intelligentsem loom? Kas kalad näevad värve nagu meie? Kas näiteks metsvint mõistab, mida tihane laulab?

Aleksei Turovski: „Haugi mälu on kolm kuni viis sekundit? Jama!“

Grete Lõbu püüab metsas käies pilte. „Kusjuures need ei pruugi olla kenad maastikuvaated. Foto lastega koos oldud toredast hetkest teeb hiljem vaadates jälle nii rõõmsaks – näed, kui hästi on olnud,“ õpetab Grete, „Ringvaate“ saatejuht, kuidas tuju tõsta.

Grete Lõbu: „Muidu mõtled ennast hulluks, aga jooksmine ja jooksurütmis hingamine panevad asjad normaalsesse perspektiivi.“

„Rekord sündis, kui võeti välja korralik kuldmakrell&nbsp;ja 15 minutit hiljem serveerisin <em>sashimi</em>’t nii,&nbsp;et kala oli veel meresoe,“ meenutab Admiral&nbsp;Bellingshausenil kokana töötanud Wend ehk Priit&nbsp;Kuusk. „Ma arvan, et maailmas ei ole palju kokkasid,&nbsp;kes on saanud niimoodi delikatessi serveerida.“

Priit Kuusk: „Kalameestega tegime konkreetse diili – kambüüsi tuuakse ainult puhastatud kala!“

Peipsi rannakalurite elust pajatava maineka „Serafima ja Bogdani“ autor Vahur Afanasjev&nbsp;(40) elab kaasa rääbise käekäigule, armastab paadiga sõita ja spinninguga oma meeliskala haugi jahtida, kuid&nbsp; sedakorda tegi hoopiski oma esimese katse jääaugust ahvenat püüda.

Kirjanik Vahur Afanasjev, Peipsi rääbis, ahven ja haug

Püüdsime trummar Reigo Ahvenaga (37) tema lapsepõlveradadel Setumaal ahvenat. Võimalik, et takistuseks sai lõppkokkuvõttes keelebarjäär – kohalik ahun ei saanud lihtsalt aru, et kõik need&nbsp; maitsva välimusega landid on mõeldud just nimelt talle.

JUURTE JUURES: trummar Reigo Ahven ja ahvenapüük Setumaal

Nende ridade ilmumise aegu 61. sünnipäeva tähistav Peeter Raja peab mesilasi, pruulib koduveini (eriti hästi õnnestus viimane rabarberivein), tegeleb kodu- ja metsloomade nahkadega, rõngastab linde, keedab angerjasuppi, laseb inimestel boamaoga pilti teha ja ajab ilmselt veel oma tosinat asja. Kõige rohkem teatakse Peetrit aga kui eksootiliste loomade ja -lindude kasvatajat. Ning kalamehed teavad Peeter Raja ehk Sirpet kui kodanikku, kes juba üle poole sajandi osavalt soomusekandjaid veest välja suudab meelitada.

Kalamees Peeter Raja: „Tänapäeval pead kaval olema, et kala saada!“

„Neljas koht tähendab ebaõnnestunud võistlust!“ Nõnda ütleb Agneriin Heinmäe, kes on end tõestanud arvukatel võistlustel ühe Eesti tugevaima talipüüdjana naiste arvestuses ning võitnud alatihti ka üldarvestustes kõrgeid kohti. Suvel osaleb ta aga mitmendat hooaega edukalt Eesti Spinninguspordi Liidu võistlustel koos paadikaaslase ja hea sõbranna Inga Lungega.

Agneriin Heinmäe: „Meestega ei saa ju kalal käia! Nad hakkavad kiiresti virisema.“

Käisime Tallinna kohviku Komeet peakoka Marelle Lehteriga (43) Lämmijärve ääres kohakala püüdmise mõtetega. Koha sedakorda ei saanud, küll aga ajada omajagu juttu nii selle nutika röövkala kui ka teiste soomuseliste püüdmise rõõmudest, kala valmistamisest ja kokatööst.&nbsp;

Tippkokk Marellega Lämmijärvel kohakala jälgedes


Kuuekilose haugi peast sai topis, millega kala püüdja väga rahul pole, sest tegelikkuses olevat havi suuasend hoopis teistsugune. (Aldo Luud)


Õllepruul Kara ja tige kasskala

„Kui esimese kala kätte saad, siis tahaks juba suuremat saada. Või kui oled haugi kätte saanud, siis mõtled, et koha kuluks ka ära,“ tõdeb kohviku Komeet peakokk Marelle Lehter, et vahel on tulnud isegi telefoniga valgust näidata, et õhtul paadiga randuda näeks. Sel nädalavahetusel on aga kokal kindel plaan kalalemineku asemel korilusega tegelda, sest karulauk on paljude kalaroogade kõrvale kui loodud. &nbsp;

Kokk-kalamees: paadiga järvel on põnevam kui köögis kalaga mässata 


Olavi Ruitlane kalal Maardu järvel (Teet Malsroos)


Kalamees-kirjanik Ruitlane: „Tühjad korrad tuleb ka täis püüda.“

„Haidest olen ma kokku puutunud suhteliselt väikestega, aga Sahhalini saare rannikul snorgeldades sattusin silm silma vastu suure mureeniga ja see ehmatas küll ära. Ma olin kohe veest väljas ja vist paar tundi mõtlesin, enne kui julgesin uuesti sukelduda,“ räägib kalateadlane Arvo Tuvikene, aasta isa 2020.

Aasta isa ja kalateadlane Arvo Tuvikene: „Lõhe ei ole väga tark, aga ta on maitsev.“

„Enam kui kord juhtus, et avastasin end järve teisest otsast, kui proovini jäi vaid paarkümmend minutit,“ muigab lavastaja ja näitleja Ott Aardam Viljandi järvel veedetud ilusaid aegu meenutades.

Ott Aardamiga lapsepõlveradadel: uued haugirekordid ja kadunud angerjas

„Hommikul pimedas lähed kodust välja, õhtul jõuad pimedas tagasi, käid duši all, sööd ja vajud magama. Muuks enam aega ei jää!“ ütleb kalagiid Madis Teesalu. 

Meriforelligiid Madis Teesalu – rohkem kalal kui kodus

„Selle kurvi peal käisid kümme aasta tagasi nagu külmkapi juures,“ näitab Priit Kallas. „Kui külalised olid saabumas, tulid, püüdsid paar koha ja panid grillile!“

Priit Kallas püüab Emajõel lapsepõlvest saati

„Olen püüdnud kala Venemaal, Alaskal, Norras ja mujal, aga mu lemmikpüük on ikkagi jõeforelli meelitamine pinnaputukaga,“ ütleb Scott Diel. „Minu meelest see on kõige huvitavam püük ja forelli elupaigad on alati ilusad.“

Kala- ja kirjamees Scott Diel: „Lendõngemees on juba leppinud, et ta ei püüa kõige rohkem või kõige suuremaid kalu. Ta ei otsi sööki – ta otsib elamust.“   

«Muidugi on pakilisi tegemisi, aga kõiki töid ei jõua nagunii ära teha. Aega tuleb võtta ka lõõgastavaks hobiks, mis mõtted tööst eemale viib,» julgustab Eha Anijago naisi õngega vee äärde minema.

Kalapüügi harrastaja Eha: „See on päris hea tunne, kui sinul muudkui võtab, meestel mitte!“

Saaremaalt pärit Taavo Kuusiku töötas aastaid Tallinnas suure rahvusvahelise haardega ettevõtte Eesti regiooni juhina. Päevast päeva ja aastast aastasse kõrgel püsinud pinge tõi aga ühel hetkel küsimuse: kui kaua see kõik niimoodi kestma peab? Ja miks? 

Taavo Kuusiku edendab Saares jätkusuutlikku kalapüüki

Eesti uudised

Sisuturundus

Toiduuudised

Tuntud loodusmehed, matkasellid, kalurid ja kalastuseksperdid annavad praktilisi nõuandeid ja räägivad vahvaid lugusid elust.

Persoon

Janno Simm: „Metsaomanikuks olemine on kohustus looduse ja järeltulevate inimpõlvede ees.“ (1)

Kalagiid Kevin Sepp leidis lõpuks unistuste ameti (1)

Agneriin Heinmäe: „Meestega ei saa ju kalal käia! Nad hakkavad kiiresti virisema.“ (1)

Aasta isa ja kalateadlane Arvo Tuvikene: „Lõhe ei ole väga tark, aga ta on maitsev.“ (1)