1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

4. sisuplokk

5. sisuplokk

6. sisuplokk

Peale "vanaema" tabamist olen nüüd kodujärvel käinud pea kümme korda, nii mõnetunniste käikudena.Tervet päeva pole aega olnud ja ega see suur afonja kogu aeg võtagi. 

VIDEO | Ixa blogi: Kodujärve ahvenapüügid, talv 2021

Just nii alustaksin selle korra blogijutukest.&nbsp;Nimelt sai nädala alguses käidud oma kodujärvel kindla plaani ja sooviga tabada võimalusel mõni afonja mõõtu tegelane.

VIDEO | Kodujärve vanaema! 

Eriti magus on mikro-jigitamine. Selle peene varustusega toimetamine on midagi enamat, kui lihtsalt landi loopimine mehisemate riistadega.

AHVENAD kui LABAKINDAD ehk kuidas mikro-jig ilusaid ahvenaid toob

Sai siin väike puhkus võetud ja koos Gunniga Emajõelegi pilk visatud!

Kevadisel särje-vobla jahil Emajõel!

&nbsp;Ülo ja Gunnar olid mõned korrad eelnevalt sellel veekogul&nbsp;käinud ja teadsid, et on päris lahmakas järv teine ja mitte eriti sügav.&nbsp;Enamus püütavateks&nbsp;uimelisteks&nbsp;on teadaolevalt havi, ahven ja&nbsp;särg!

Üks "vaikne" esmaspäevane kalalkäik !

Ühesõnaga, käisime semudega Viljandi lähedal ühel väikesel jõel talipüüki teostamas nagu alati. Püüdsime, kes millega, kirbuõngega või sikuskaga. Mina toimetasin sikuridvaga ja ujutasin Rapala põike. Kohe hommikul pani ka üks korralik tegelane mu põigiga ja umbes&nbsp;kolmemeetrise&nbsp;liiniga jeehat, kuna rulli sidur polnud piisavalt lahti keeratud. Ok, uus sikuskas otsa ja jätkasin püüki. Juba järgmise augu peal toimus taas võte. Seekord sain isegi mõne maa kala tõsta, kui ta liini läbi närides taas leebet tegi. Taas sidusin uue Rapala põigi otsa ja meeles mõlkus, et äkki paneks trossi kah vahele. Aga siiski - öeldakse, et&nbsp;kolm on kohtu seadus ja kui peaks veel siku minema siis panen volframi vahele!Läks õnneks, sain üsna varsti pea kilose havi kätte. Nats aega veel ja tuli ka teine purikas, mis oli juba üle kilo kala. Jätkasin püüki, kuid rohkem miskit ei toimunud. Mõtlesin, et lähen vaatan, mis need kirbu-mehed seal all koos suuremas pundis püüavad.

Kalamehe suurim õudusunenägu: kes see oli?

&nbsp;Olen siin nüüd peale pikka vaheaega (küll oli omi tegemisi, küll ilm oli sant jne) saanud kahel korral lõpuks ka veekogu äärde ja oma kevadel soetatud microjigi komplektiga taas püüda. Juba esimesel käigul esmaspäeval sain kena portsu triibulisi, millest suuremad küündisid sinna paari-kolmesaja grammi kanti, ja ühe väiksemapoolse suhkruhavi. Oi kui kaif oli taas selle ridvaga toimetada!&nbsp;Kuid viimase käiguga nüüd sai see microjigi komplekt korralikud ristsed. Öösel oli ka lume maha visanud ja eriti usku nagu ei olnud, kuna on kogemusi jäält püügil küll, et kui värske lumi katab jää, siis lööb kalal suu lukku! Aga õnneks mitte TÄNA!?&nbsp;Juba esimesel heitel käis tonks ja miskit taga... Kohe ei saanudki aru, kellega võiks tegemist olla? Kas mõõdus ahven või pisem havipulk? Oligi see viimane nimetatu omale korralikult japsi Keitech-kummi kurku ahminud !&nbsp;OK, kiirelt abivahenditega peibutis kurgust välja ja oh häda, jälle oli silikoonil pool keret läinud (jäi kurk

Naudime "peent" kalapüüki !

&nbsp;VAJA LÄHEB ;7-10 mõõdus Peipsi ahvenat (200-500 g/tk)2 suuremat sibulatPaar suuremat kartulit ja porganditSoola, vürtsi, loorberit, terapipart

Ixa lihtne ahvenasupp

&nbsp;Sel korral olid kaasas ka Gunnari poolt korjatud mahlakad ööussid, mis olid mõeldud rasvastele Emajõe latikatele.&nbsp;Kohe, pea esimesest peatuskohast õnnestuski mul tabada ussiõngele kena "latakas", selline +- kilo!

Ixa blogi: Sügiskoha aeg on käes!

Okei! Teeme ära! Püüame siis voobleriga lutsu!

Uskuge või ei, luts voobleriga Võrtsjärvest !

&nbsp;Ühesõnaga, olen siin käinud kodujärvel Viljandi igal vabal momendil, et katsetad oma uut mikrojigi komplekti ehk Volžanka "võlukepikest". Kohe esimene katsetus Suurel Reedel kinkis kena ahvenamammi, kelle kaaluks oli 650 g!

Elukala Viljandi järvest: 1,37 kg

&nbsp;&nbsp;Liikusid jutud, et seal saadakse korralikke mõõdus kohasid ja havisid. Veidi kodutööd tehes ja maad uurides otsustasimegi vabariigi sünnipäeval&nbsp;EV 99 selle tripi ära teha.&nbsp;Saabusime varavalges järve äärde ja juba siis oli parkla korralikult masinatega üle pargitud, millest vähemalt pooltel Läti Vabariigi numbrimärk ees. Etteruttavalt mainin, et oli plaan hommikupoolikul proovida sikuskatega kohapüügi õnne ja hiljem minna üle voblakala särje püügile. Mu kallis viieaastane tüdrukutirts juba ammu nurub&nbsp;kodus, et "issi??! kas sa juba täna lähed kuivatatud kala püüdma?"&nbsp;&nbsp;Oligi järvejääle moodustunud kaks grupeeringut, üks punt kohatoksijad ja teine särjekirbutajad.

Ixa blogi: Koha- ja särjepüük Lämmil

Ühesõnaga, tegid mulgu, said neli-viis kala ja jälle uus auk. No ei läinud võtmiseks!

VIDEO | Talvine Peipsi avang 2021

&nbsp;Peale sai mindud juba enne päikesetõusu, jää oli sile kui peegel ja ka veidi hirmutav, kuna kohati tundus nagu kõnniks jeesukesena mööda vett &nbsp;Sai mindud oma jahimaadele, kus ka suvel paadist püügil miskit otsa tuli. Puurisin palju mulke ja katsetasin mitmeid erinevaid peibutisi, kogu värvivalik sai ära peenestatud, aga kala ma sealt ei leidnud.&nbsp;Ja siis helises telefon ja kamraad Andrei andis teada, et tabas paar kena, kuni kilost ahvenapätsi. (750g ja 500g)

Avapauk - Viljandi järve pätsid!

Sai siin paaril kolmel korral sõber&nbsp;Arega ja Rainiga Emajõe vesikonnas käidud seda kena parvekala püüdmas.Praegusel ajal on ahvenad eriti maiad ja parajad prisked.

Fantastiline sügisene ahvenapüük microjigiga ! 

&nbsp;Lugu järgmine: oli plaan tegelikult juulikuu viimasel päeval merele minna, kuna mõned päevad tagasi sai seal Üloga käidud ja nii mõnigi mõõdus koha kinni nabitud,

Peipsi järv - kenade ahvenate kodu!

Käisin kahel päeval järvel triibulisi tegelasi taga ajamas ja Rapala uusi lante (Scatter Rap) testimas. Ei uskunud üldse, et ma üldse miskit ahvena moodi kala võiksin saada, aga läks teisiti. Esimesel päeval oli plaan minna õemehe Eeroga, kuid viimasel hetkel ta loobus, kuna viimane käik järvele jättis ta nupupoisiks. Eero arvas, et ahvenaid seal maikuul askeldamas polegi. Mina jällegi olen nime järgi "Nael" ja niisama lihtsalt läbi ei paindu (loe: alla ei anna, lootus sureb viimasena, kes ei käi, see ei saa jne).&nbsp;Ühesõnaga esimesel päeval olin hullumas, kuna havi neelas täiega talle pakutavaid Rapala vooblereid ja sisse viskas ka mõõdus ahvenaid (etteruttavalt mainin ära, et tabasin 10 purikut, kellest pea poole lasin tagasi järve - ka mõõdus tegelased).&nbsp;Uutele Rapala Scatter Rap’idele panin juba oma nime kah....kurjad varblased ! Krdi huvitava mänguga peibutis on see imeliku keelega lant.

Mõõdus ahvenate kevadpidu 

Lant koosneb plastkerest, mis on selline veidi kõverik ja varustatud ühe konksuga. Viimane on jäigalt ühendatud ja seda katab üks traat, mis kaitseb konksu rohtu kinnijäämise eest.Minnow Spooni on saada päris mitut erinevat suurust: a) 5 cm, b) 6 cm, c) 7 cm, d) 8 cm ja e) 10cm. Lantide kaaluvahemikud jäävad 10+ g kuni 30+ g.Küsite, et miks nii palju erinevaid suurusi? Aga eks ikka selleks, et saaks vajadusel otsa panna just õige suuruse ja kaaluga landi, mis oleks antud kohas püügiks parim. Ei pane ju otsa väiksemat, 5 cm lanti, mis kaalub veidi üle 10 g, kui on plaan püüda kaldast eemal ja sügavust on kah üksjagu. Küll aga sobib sellise suurusega lant hästi madalas vees loopimiseks.&nbsp;Nii nagu on suurused erinevad, on ka värvivalik suur. Seda ikka seepärast, et saaks röövkalale peibutuseks pakkuda talle meelepärasemat tooni vastavalt oludele (päike, pilved, vesi selge/sogane jne), kui ka kalamehele meelepärasemat värvi. Ega pane ju otsa ja ei püüa eriti pikalt landiga, k

Rapala Minnow spoon – asendamatu lant rasketes püügioludes!!!

Esimesel päeval käisime koos paarimehe ja semu Arega. Tema püüdis topsiõnge&nbsp;ehk feederiga, mis küll ei andnud suuremat saaki kui minul, aga ta sai katsetada kõiksugu söödavärke, lisandeid, siirupeid, pikemaid-lühemaid lipse jne. Kui Are keris välja ühe särjekese, söödastas uuesti õnge ja saatis selle tagasi jõkke, olin mina juba selle aja jooksul kolm punasilmset välja õngitsenud.&nbsp;Kala võttis vahelduva eduga, kord oli niiöelda ketis, iga triiv oli otsas, kuid vahel viskas ka pause sisse. Kauem kui veerand tundi vaikust ei olnud. Siis võtsin seda head Marceli särjesööta ja saatsin mõne palli jõkke. Hetk hiljem läks kett jälle käima. Särg võttis päris isukalt, kogu aeg oli konks sügaval kurgus.&nbsp;Mainin ära ka sööda, mida kasutasin konksul. Sai proovitud ja seda ka õigustatult, maitsestatud kunstsääsevastset, millele lisaks üks elus kärbsetõuk.

Tähelepanu, VOBLAD on läinud liikvele ! 

Järve äärde jõudes oli seltskond päris suur ja kirju. Valisime vabad kohad, tegime sisse- söötmise ja pakkisime oma kirbuõnged lahti. Tõugud otsa ja püük võis alata. Juba hetk hiljem olid esimesed punasilmsed uimelised meil ämbris ujumas. Egas midagi, unnaritv lahti, sööt otsa ja järve poole, sees ta peagi oligi. Veidi hiljem, kui olime juba mitu söödasärge-nurgu välja kirbutanud, ilmus kusagilt välja mehike, kes läks 4 kraadise temperatuuriga ennast järve jahutama.

II Jõulupüha seiklused Viljandi järve ääres 2015

Hommikul Jõesuusse jõudes oli ilm parajalt vaikne ja udune. Ülo käis vihjeks välja, et võiksime tiiru Võrtsjärvel ära käia, sest paar päeva tagasi sai ta naabrimees sealt mõned mõõduhavid ja -ahvenad. Peale sõites oli järve lainetus veel normaalne, aga mida rohkem kaldast eemaldusime, tõusis laine ja nii me peale mõnd proovitiiru sealt tagasi jõele läksime.

Tegus laupäev Emajõel

Saabusime varahommikul Martini ja Maksimiga kolmekesi Suure Emajõe alamjooksule, et alus vette lasta ja hooaeg avatuks kuulutada. Kell oli hommikul vaevalt kuus läbi, kui me sõitsime kapten Martiniga tema esimesele kohapüügi augule. Võtsime ridvad lahti ja sidusime jigid otsa. Igaks juhuks küsisin Martinilt, millist värvi kummi panna. Vastus oli, et peab katsetama, ja soovitas proovida mõnd heledat tooni, salatirohelist, valget-hallikat. Sidusingi omale lumivalge "Wake" sirpsaba otsa ja lajatasin esimese viske jõkke. Teised tegid sama. Peale teist viset oli mul kinni, ja põhja ta jäigi. Ok! Sidusin siis uue rakenduse (volfram trossi ja jigi). Ja vahetasime ka kohta. Martini järgmise koha peal olid aga juba alused ees ja ta pidi kajaloodi järele püügiplatsi suhtes muudatusi tegema. Saime end siis paika ja läks jälle loopimiseks. Vahepeal mainin siin ilmateate ära: oli kena päikeseline ilm, mõnusa vahelduva tuulekesega, mis pidi lõunast tõusma ja isegi sajupilved kohale tooma.&

Kohapüügi avalöök Suurel Emajõel – “Sander 2015” 

Möödas on nädal ning võin öelda ja näidata, et sain taas vabastada mõõdus havi!

Peipsi kümnene viis GPSi

Taas sai kodujärvel õnne proovitud ahvena pätside pärast, kuid etteruttavalt öeldes seda õnne mul kahjuks ei olnud .

VIDEO | Talikalastus – haugipäev!

Ühesõnaga, sai käidud Arega Peipsil kalu lantimas. Juba hommikul vara olime järve ääres, kus valitses pea tuulevaikne ja pisut udune ilm, täpselt kalapüügiks loodud.Kiirelt mõned fotoklõpsud ja FB rahvas oli juba teadlik, et oleme taas Arega kalastamas. Esimene tund ei andnud miskit ja Are hakkas otsima landi värvi, mis võiks kalale meelepärane olla. Püüdsime mõlemad kahe ridvaga, millest üks oli ahvenale ja teine havile rakendatud.Ühel hetkel tõmbub Are ahvenaõng (nöör 0,10 mm, volframtross 5 kg testiga ja ritv kah ahvena püügiks mõeldud) ridvahoidjas täitsa vibusse. Alguses tundus, nagu polekski midagi suuremat otsa hakanud, aga mida rohkem ta liini sisse keris, seda jõulisemalt hakati vastupanu osutama. Mõni hetk hiljem oligi päeva esimene, Are tabatud 4,3 kg tegelane paadis. Kiired fotosessioonid, FB-laksud ja püük võis jälle edasi minna.

Meetrine kala ahvenaõngega 

Etteruttavalt mainin ära, et kuidagi pikaks venis see ooteaeg seekord.&nbsp;Võibolla mängis rolli, et oli suur kihk saada vette ja katsetada uusi landusi, mida oli juba jõulust saati näpitud ja muditud.

Haugihooaja avamine Võrtsjärvel

Jällegi sai eelnevalt siit-sealt maad uuritud, et kus on võimalik praegusel ajal seda punasilmset vetehõbedat püüda !? Hea, kui töötad asutuses, kus info jookseb iseenesest puhtalt kätte Info kogutud ja riistad kah püügiks valmis seatud, oli edasine ainult delo tehniki, ehk siis meie keeli kogemuste ja teadmiste värk, et mida ja kuda toimetada. Püügikohaks sai valitud Suur-Emajõe lisajõgi Ahja. Kuuldu kohaselt oli nädala sees Ahjalt juba esimesi särjekesi tabatud ja päris mõõdulisi, 300-400g.Lasime siis Kavastust paadi sisse ja võtsime suuna allavoolu Ahja jõele. Pool tundi hiljem olime juba püügipaigas, kus ka kallastel oli näha askeldajaid, kuid küsimuse peale, et kas on ka midagi, vastati paru joršei i malenkie okuni. Möödusime vaikselt kaldameestest ja jälgisime pingsalt kajaloodi, et aru saada, mis allpool veepinda ka toimub. Kajalood näitas kala pea igas veekihis (vahepeal arvasime, et äkki on aparaat lolliks läinu

Emajõe voblad ! 

Et tegu oli 2 päeva üritusega, siis ka ööbisime kohapeal, Aarde Villas.

Kalastuskeskuse talvepäevad Peipsil 31.01-01.02 2015 ‏ 

Ixa ahvenanipid: kuidas olla edukas talvisel Peipsil? 

Kohtume kalamehest Endla teatri näitlejaga pühapäeva hommikul Viljandi-Tartu maantee ääres Meleski teeotsal, et võtta suund ühele Põltsamaa jõe harujõgedest. Sihtpunkt on tuntud Pede jõe sonni nime all ning kalamehed räägivad, et igal aastal esimese jääga saab siit ilusaid ahvenasaake. Anderson muheleb lootusrikkalt – mine tea, mis täna õhtul patta panna saab!

Jääaugujutud Ago Andersoniga

Niisiis: tuul puhub&nbsp;idast, temperatuur langeb järjest allapoole ja kätte on jõudnud aeg üle kontrollida veekogud, mis meie kandis esimesena jäätuvad. Ilm sel hommikul on kargelt külm, auto termomeeter näitab 11 kraadi miinust, puud tee äärtes on üleni kaetud härmatisega...Sõidame semudega ( Ülo , Are , Gunnar , Jaan , Eero , Heino ) kõigepealt väikse metsajärve äärde, kus võib loota küllaldaselt tugevale jääle. Tahan veel ära märkida, et meiega liitus veel telesaate „Kalailm„ meeskond (Margus , Priit , Martin ja Koit ), kes soovisid sellest päevast ka võimalusel saadet „purki saada“.&nbsp;Hea uudis sündmuspaigal on see, et prognoos jää kandvusele peab paika. Veekogu on ühtlaselt kaetud 7-8 cm kaanega. Ega muud kui asjad lahti pakkida ja püük võib alata!&nbsp;Nagu ikka, üritame püüda unnaga haugi ja kui unnad sees, siis&nbsp;tirgutame (kes kirptirgu, kes sikutiga) sobivate kohtade peal ahvenat. Kala on hommikuhämaruses passiivne, vaid mõned üksikud väiksed ahvena

Esimene advent, esimene jää ja elu esimene üllataja  

Head kalastuskaaslased, õige varustus, õpihimu ja loomulikult paras ports õnne on andnud Viljandi Kalastuskeskuses müüjana töötavale Ixale ilusaid saake, mida ta piltide ja videote näol meeleldi foorumis ka kaaskannatajatega jagab. Ixa räägib, et ta on vaid kaks aastat suvepüüki tõsisemalt teinud, ent tulemused on ilusad – nii palju suurt haugi ja ahvenat kui sel suvel spinninguga pole ta varem püüdnud.

Aasta kalamees Ixa – tõeline kalamagnet

Startisime varahommikul ja võtsime suuna kokkulepitud paadisadama poole. Meie oma paadiga poleks paraku saanud seal kuskilt sisse lasta, kuna vettelaskmine oleks seal olnud tõeliselt problemaatiline. Niisiis - kohale jõudes tassisme asju oma sadakond meetrit, et jõe äärde saada, kus tegevus jätkus sadamas lekkivast paadist vee väljaviskamisega. Paadiks oli alumiiniumist ja puidust käsitööna kokkuklopsitud alus. Etteruttavalt võin öelda, et vee väljaviskamisega sai sel päeval veel korduvalt tegeldud... &nbsp;Isadepäeva hommikune ilm oli vastikult või koguni kurjakuulutavalt ilus. Tuul, mis siin pea iga päev on võimutsenud, puudus täielikult. Jõgi oli täiuslik peegel, õhk mõnusalt soe ja kuiv ning päikegi tõstis peagi nähtavale oma sügiskuldsed kiired. Kogemused sosistasid vaikselt kõrva, et sellistel päevadel tavaliselt kala ei söö. Ühesõnaga: muinasjutuline Isadepäeva algus !&nbsp; &nbsp;Varustus paati paigutatud, võisime võtta suuna oma lemmikkohtade poole. Kulgemise ajal sa

Isadepäev Tänassilma jõel !

SÄRG. Püük kirbuõngega Viljandi järvel. 

Särge, ahvenat ja havi!

Kui ausalt rääkida, siis alguses polnud üldsegi plaanis postitust teha, vähemalt Lämmijärve kohta.

Ixa blogi: Lämmi ja Viljandi järve avang 2021

Niisiis - Taivo ja tema kalastusstaff autosse ja sõit Jõesuusse (&nbsp;<a href="http://www.joesuu.ee/">http://www.joesuu.ee/</a>&nbsp;) ning sealt Suur-Emajõele võib alata

Jääkirme kiuste Emajõel jigitamas ja trollimas

Järvele jõudsime poole üheksa paiku hommikul. Puhus mõõdukas edelatuul ja taevas oli poolenisti pilves. Saime vaevu oma peibutised sisse visatud, kui pea kohe oli Arel võtt ja otsas oli kilo+ havi , kes himustas Wake ahvenavärvides kummilutti.

Suhkruhavidega pühapäev Viljandi järvel 

Tulime taas pea üle nädala Tarmoga jõele asja uurima.

Ixa blogi: suvine kohapüügiralli 2020! 

Nüüd, kui veesilmad&nbsp;jääkatte alt vabanenud, saab seda megakaifi hobi täiel rinnal harrastada.Olen nüüd siin mingi aega erinevaid veekogusi külastanud ja nii mõndagi õnge saanud.

Ilusate ahvenate hooaeg 2019 on avatud!

VOBLA  Emajõel särgi jahtimas - aprill 2019

Ega midagi, saabusime püügipaika ja iga mees puuris kohe omale esimesed mulgud sisse. Ei läinudki väga pikalt aega, kui taamal teise pundi vend Margus sellise kilo alla triibulise jääle sikutas. See andis veel rohkem indu ja tahet ka tabada see triibuline päts ja miks mitte ka "afonja" (see tähendab ahvenat, kes kaalub vähemalt kilo või enamgi). &nbsp;Mingi aeg uuel mulgul sikutit mängitades käiski see kaua oodatud laks sikule, mis väljendus ridva otsa võnkumisega. Eriti lahe oli seda tunda tuttuuel ridval! Kiired haakeliigutused ja jääl ta oligi. Aii kurja... Täitsa priske kala ja kui veel kaal külge sai ja numbreid nägin, sai teatavaks, et tabasin aasta esimese kalakese, kelleks oli kilogrammine „afonja“ !&nbsp;Peagi hakkasid ka mu teised semud üksteise järgi mõõdus ahvenaid (200-500 g) jääle saama.

Aasta avapauk 2019: läheme supikala järele !

Sellel võistlusel läksid kirja kalade pikkused, mis tuli&nbsp;fotgraafiliselt fikseerida ja&nbsp;saata kohtunikule.Aga olgu!&nbsp;Alustame otsast peale.&nbsp;Kuidas see kõik siis algas?&nbsp;Kõigepealt ilmaennustust uurides lubas selleks päevaks kohta, kus me kalastame, vahelduva pilvisusega ja kohati hoovihma võimalustega tuulist ilmakest. Öö oli maru. Välkumist ja mürinat koos paraja äiksevihmaga oli palju. See oli veidi hirmutav. Arvasime, et äkki see kaladele ei meeldi!? Kuid õnneks nii siiski ei läinud.&nbsp;Seekord oli kõik vastupidine. Hommik oli veidi tormine ja sombune, kuid päevapeale&nbsp;oli kena päike väljas&nbsp;ja isegi lõi mõneks ajaks järve peeglisse. Kala võttis seal, kus ta oli olemas.&nbsp;Tühja kohta loopides ei olnud mingisugust elumärki. Vastupidiselt kohast, kus teda oli. Siis kas ujus landile järgi, naksas mitmeid kordi või lausa jäi otsa. Otsajäämisi, mis päädisid ka paatitõstmisega, oli meil kokku umbes täpselt 15 tk. Kellest ära võttsime kümme! Saa

Teemalehed: IXA blogi

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded

Digilehed

Sotsiaalmeedia