1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

Aktiivsusmonitoride kasutamine on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, sest nii pandeemia kui sportimisvõimaluste piirangud on kasvatanud inimeste soovi ise igapäevaselt oma tervisenäitajaid jälgida. Huawei uus aktiivsusmonitor Band 6 pakub selleks varasemast veelgi rohkem võimalusi.&nbsp;&nbsp;

Huawei Band 6 võimas uus aktiivsusmonitor on võrreldav nutikelladega

Lennusadamas alustati katusekatte rekonstrueerimistööde ettevalmistusega ning kogu hoone ümber on püstitatud tellingud. Alates 28. juunist 2021 jääb muuseum avatuks teisipäevast pühapäevani kella 10-19 ning on mürarikaste tööde teostamiseks esmaspäeviti suletud. Alanud rekonstrueerimstööd suviseid ürituste plaane ei takista. Eesti suurim merepidu Sail Tallinn toimub 16.-18. juulini Tallinna suurimates sadamates: Lennusadamas, Vanasadama kruiisialal, Noblessneris, Patarei merekindluses ja Kalaranna kvartalis.

Lennusadama katuseremont Sail Tallinna suvepidustusi ei takista

Inimeste elutempo on muutunud sedavõrd kiireks, et pole harv, kui söögikorrad lähevad meelest, toitumine pole piisavalt tasakaalustatud ning väsimus, kurnatus ning erinevad tervisehädad hakkavad kõige selle taustal ligi hiilima. Üsna sageli vaadatakse siis just toidulisandite poole. Tõsiasi on aga see, et preparaatide valik võtab poodides-apteekides silme ees üsna kirjuks – mida võtta ja mida jätta? Tutvustame ühte väga tervislikku vilja, granaatõuna, sisaldavaid toidulisandeid.

Kas teadsid, kui palju head teeb sinu organismile granaatõun?

Hollandi Jalgpallikool, mida juhib endine Amsterdami Ajaxi noorteakadeemia noortetreener ja tehniline konsultant Eddie van Schaick, tuleb sellel suvel tagasi Eestisse ja viib siin läbi koguni <a href="http://jalgpallilaager.ee/" title="" target="_blank" rel="noreferrer noopener">kaks kolmepäevast laste jalgpallilaagrit: 6.-8 juulil Tabasalus (Tabasalu Arenal) ja 9.-11. augustil Pärnus (Mai tänava kunstmuruväljakul).</a>

Hollandi jalgpallikool tuleb sel suvel oma laagritega taas Eestisse!

Kaks sarve ees ja seljas rüüd, oh kulla kukrik, kuhu nüüd?(Ernst Enno „Laps ja mardik“)

Kargan kuival, ujun vees, tahan lennata!

Kui eelmisel korral oli juttu sellest, kuidas kalad kevade saabudes pulmadeks valmistuvad, siis sel korral räägime, mis saab siis, kui ükskord päriselt altari ette minna tuleb.

Eesti kalarahva pulmakombed. II osa: kuidas peetakse pulmapidu?

Rannakarbid, austrid ja kammkarbid saastuvad mereelanikest kõige enam mikroplastiga, näitab värske uuring.

Mikroplast ohustab inimesi ka mereandide söömisel

TLÜ teadlased loodavad tuua kalameesteni digitaalsel kujul ligi 300 järve sügavuskaardid. 

Teadlased koostavad järvede sügavuskaarte

Lääne-Austraalia rannikult püütud 81-aastane riffahven on vanim troopiline rifikala kogu maailma lõikes.

Austraalias püüti enam kui 80aastane kala

Võõrvähiliigid avaldavad negatiivset mõju meie jõevähile ja teistele Euroopa põlistele vähkidele eelkõige vähikatku levitades. 

Teatame leitud võõrvähiliikidest!

Stockholmi ülikooli värske uuringu kohaselt muutuvad Läänemere sinimerekarbid väiksemaks, kuid nende hulk kasvab.

Läänemere sinikarbid muutuvad kiiresti väiksemaks 

Läks matkateele Lihulast kolm kanget kaimu kihulast.

Süütud lapsed, verejanulised emmed

On asju, mis tunduvad mulle vähem loogilised kui teised. Näiteks kuidas kala on alati seal, kus pole mind või võtab, aga mõnel muul päeval. Samas kategoorias on mulle ka võrgu- ja mõrrapüük jõgedel-järvedel, mis tekitab harrastajas trotsi ja meelehärmi. 

Võrgupüük sisevetel: kas see jama on vaeva väärt?

Eesti Keskkonnauuringute Keskus uuris saasteinete sisaldust Läänemere kalades ja sai kinnitust, et Eestis enim püütavad ja toiduks tarbitavad kalaliigid on tervisele ohutud. Vaatluse all olid töönduslikult püütavad liigid räim ja kilu ning rannakalanduse jaoks olulised lest, ahven, koha, lõhe ja jõesilm. Enamikes uuritud liikides jäid saasteainete sisaldused lubatud piiridesse. Teistest erinesid looduslik lõhe ja jõesilm, kelle puhul tuvastati toiduohutuse piirnormide ületamisi.

Ettevaatust, dioksiinid! Jälgi, kui palju sööd Läänemerest püütud kala

Keskkonnainspektsioon korraldas Pärnu lahel augusti lõpul hüljatud püügivahendite tragimise, mida oleme teinud Peipsi järvel juba aastaid.

Tragimine Pärnu lahel: tapjavõrke õnneks palju ei leitud

„Peame loomulikuks, et kui relvaluba pole, siis padruneid osta ei saa. Midagi sarnast peaks toimima ka kalapüüniste puhul,“ kirjutab enam kui pool sajandit nii kutselise kaluri kui ka harrastuspüüdjana Peipsil kalastanud Vahur Sepp. 

Peipsi – imede järv

„Ma ei ütle seda põlastusest, aga vaadake ennast! Te olete tehtud ainest, mis on pehme ja lõtv, nõrk ja vastupidavuseta ning sõltub orgaanilise aine väikese kasuteguriga hapendumisest.“

Veepõhja vihmaussid

Kiililised on maailma magevete üks liigirikkamaid putukarühmi, neid on teada üle 5500.

Maskiga murdjad: kiililised meil ja mujal maailmas

Kalade käitumisel on harrastuspüügil äärmiselt oluline roll ning sageli ei ole väikese saagi põhjenduseks mitte kehv kalailm, vaid hoopis midagi keerulisemat. 

Kas tagasilastud kalad väldivad uuesti kinni püüdmist?

Peipsi järv võib kogutud andmete taustal kujutada rändangerjale olulist takistust – Emajõest suurde järve sattumine tekitab segadust ja Narva asemel võtavad kalad suuna hoopis Pihkva poole.

Eesti angerja teekond merre – keerulisem, kui seni arvatud

Suur hulk kaladest võib olla sunnitud lahkuma senistelt kudealadelt temperatuurimuutuste tõttu.

Kliima soojenemine mõjutab kalade kudemist

Isashaug üritab vastassugupoolega kurameerida, hõõrudes nina vastu emaskala pead. Kui emaskala huvi ei tunne, raputab ta väljendusrikkalt pead ning siis pole isaskalal muud teha kui jalga lasta.

Eesti kalarahva pulmakombed. I osa. Kuidas kulgeb kalade pulmareis?

Tänasest on sisevetel keelatud püüda haugi, et lasta neil kaladel võimalikult rahulikult kudeda. 

Haugi kuderahu hakkavad valvama vabatahtlikud kalakaitsjad

Miks on tänavuse aasta kala haug, rahvakeeli ka kupuvaht, meie kalafaunas nii eriline?&nbsp;Haug kasvab kiiresti, omandab väga suured mõõtmed ja elab aukartustäratavalt vanaks.

Haug – igati väärikas aasta kala

Parasiitse limaeoslase põhjustatav vohav neeruhaigus ohustab lõhilasi Euroopas ja Põhja-Ameerikas nii looduses kui ka kalakasvandustes. Eesti vetes on parasiiti leitud meri- ja jõeforellil, vikerforellil, lõhel ja harjusel.

Parasiidi ja kliimamuutuste koosmõju meie lõhilastele

„Põhja-Eesti lõhe- ja forellijõed on igas mõttes huvitavad ja mitmed Läänemere äärsed kalauurijad käivadki aeg-ajalt Eestis kalal,“ ütleb kalateadlane Martin Kesler, lõhespetsialist, ja loetleb Eesti eeliseid: „Meie populatsioonid on looduslikud, püügivalikuid palju ja rahvast jõe ääres vähe.“

Kalateadlane Martin Kesler: „Kesk- Euroopaga võrreldes valitseb Eestis jõe ääres rahu ning vabadus endale sobivat kohta otsida on hoopis suurem.“

Harrastuskalastajatele ja kutselistele püüdjatele kujunes 2020. aasta lõhe ja meriforelli püügil väga edukaks: kokku püüti meie rannikumerest kalavõrkudega ja jõgedest spinninguga ligemale 40 tonni lõhet ja meriforelli.

Riigi ja vabatahtlike kalakaitsjate panus tegi 2020. aasta lõhe ja meriforelli hooajast viimaste aastate edukaima

Rahvusvaheline Rootsi, Norra, Taani ja Iiri teadlaste meeskond kasutas genoomi järjestamist, et iseloomustada kõiki Atlandi ookeani ja Läänemere heeringapopulatsioone.

Heeringa genoomi uuringud edendavad säästvat kalapüüki

Sisuturundus

Kalapüük

Mitmesugust

Kalad Eesti vetes: kalade elu ja olu. Röövpüük ja püügipiirangud. Nõuanded, kuidas püüda kala Eesti vetest.

Vee all