1. sisuplokk

2. sisuplokk

3. sisuplokk

Miks eelistada paeltele BOA® kiirkinnitussüsteemi? Põhjuseid on palju ja need on kaalumist väärt. Boa® lisab jalanõudele oluliselt kasutusmugavust, vastupidavust, funktsionaalsust ja ohutust. BOA® olemasolu iseenesest kõneleb jalatsipaari väga heast kvaliteedist.Lihtne kasutada

Boa® ketassulgur – omadus, mis kõneleb alati jalatsite heast kvaliteedist! 

Koroonapiirangute uue laine tõttu on spordiklubide uksed praegu suletud, aga targa tehnoloogia abil saab personaaltreeneri endale koju või metsarajale kaasa kutsuda. Eksperdid soovitavad pöörduda tehisintellektil põhineva treeneri poole, kellega saad luua endale sobiva treeningplaani ning hoida motivatsiooni üleval. 

Spordiklubid kinni? Pane tehisintellekt tööle enda personaaltreenerina

Kõigepealt peab alustama sellest, et karbist välja võttes on tegemist pealtnäha tõesti üsna soliidse ja ka küllaltki suure arvutiga – alumiiniumist jahe kaas, sama tooni alumiiniumikarva plastikust põhi ja ühtki väljaulatuvat detaili pole. Ekraani ülaservast leiab isegi kergelt kummise hoidmisriba, et arvutit sulgedes ja avades sõrmed kindlamalt haakuks.

HP Pavilion 15 test: arvuti, millel on kõik õiges kohas. Peale ühe asja

Kuigi meie käimised on praegusel ajal üsna piiratud, ei tasuks pead norgu lasta. Selle asemel võiks hoopis keskenduda sellele, kuidas kodune aeg kevadel ja suvel võimalikult mõnusaks teha. 

Tee oma kodune elu mõnusaks: hästi planeeritud aed ja väliköök on suvisel ajal parim koht, kus aega veeta!

Tänasest on sisevetel keelatud püüda haugi, et lasta neil kaladel võimalikult rahulikult kudeda. 

Haugi kuderahu hakkavad valvama vabatahtlikud kalakaitsjad

Miks on tänavuse aasta kala haug, rahvakeeli ka kupuvaht, meie kalafaunas nii eriline?&nbsp;Haug kasvab kiiresti, omandab väga suured mõõtmed ja elab aukartustäratavalt vanaks.

Haug – igati väärikas aasta kala

Stockholmi ülikooli värske uuringu kohaselt muutuvad Läänemere sinimerekarbid väiksemaks, kuid nende hulk kasvab.

Läänemere sinikarbid muutuvad kiiresti väiksemaks 

Läks matkateele Lihulast kolm kanget kaimu kihulast.

Süütud lapsed, verejanulised emmed

On asju, mis tunduvad mulle vähem loogilised kui teised. Näiteks kuidas kala on alati seal, kus pole mind või võtab, aga mõnel muul päeval. Samas kategoorias on mulle ka võrgu- ja mõrrapüük jõgedel-järvedel, mis tekitab harrastajas trotsi ja meelehärmi. 

Võrgupüük sisevetel: kas see jama on vaeva väärt?

Eesti Keskkonnauuringute Keskus uuris saasteinete sisaldust Läänemere kalades ja sai kinnitust, et Eestis enim püütavad ja toiduks tarbitavad kalaliigid on tervisele ohutud. Vaatluse all olid töönduslikult püütavad liigid räim ja kilu ning rannakalanduse jaoks olulised lest, ahven, koha, lõhe ja jõesilm. Enamikes uuritud liikides jäid saasteainete sisaldused lubatud piiridesse. Teistest erinesid looduslik lõhe ja jõesilm, kelle puhul tuvastati toiduohutuse piirnormide ületamisi.

Ettevaatust, dioksiinid! Jälgi, kui palju sööd Läänemerest püütud kala

Keskkonnainspektsioon korraldas Pärnu lahel augusti lõpul hüljatud püügivahendite tragimise, mida oleme teinud Peipsi järvel juba aastaid.

Tragimine Pärnu lahel: tapjavõrke õnneks palju ei leitud

„Peame loomulikuks, et kui relvaluba pole, siis padruneid osta ei saa. Midagi sarnast peaks toimima ka kalapüüniste puhul,“ kirjutab enam kui pool sajandit nii kutselise kaluri kui ka harrastuspüüdjana Peipsil kalastanud Vahur Sepp. 

Peipsi – imede järv

Kiililised on maailma magevete üks liigirikkamaid putukarühmi, neid on teada üle 5500.

Maskiga murdjad: kiililised meil ja mujal maailmas

Kalade käitumisel on harrastuspüügil äärmiselt oluline roll ning sageli ei ole väikese saagi põhjenduseks mitte kehv kalailm, vaid hoopis midagi keerulisemat. 

Kas tagasilastud kalad väldivad uuesti kinni püüdmist?

Peipsi järv võib kogutud andmete taustal kujutada rändangerjale olulist takistust – Emajõest suurde järve sattumine tekitab segadust ja Narva asemel võtavad kalad suuna hoopis Pihkva poole.

Eesti angerja teekond merre – keerulisem, kui seni arvatud

Suur hulk kaladest võib olla sunnitud lahkuma senistelt kudealadelt temperatuurimuutuste tõttu.

Kliima soojenemine mõjutab kalade kudemist

Parasiitse limaeoslase põhjustatav vohav neeruhaigus ohustab lõhilasi Euroopas ja Põhja-Ameerikas nii looduses kui ka kalakasvandustes. Eesti vetes on parasiiti leitud meri- ja jõeforellil, vikerforellil, lõhel ja harjusel.

Parasiidi ja kliimamuutuste koosmõju meie lõhilastele

Delfiinid on võimelised õppima uusi oskusi eakaaslastelt, tõdeb hiljuti ajakirjas Current Biology avaldatud uuring.

Delfiinid õpivad kaaslastelt 

Meduus ei sisalda süsivesikuid, rasvu ega valke, sellegipoolest söövad näiteks meriristi (Aurelia aurita) paljud meres elavad röövloomad: kalad, koorikloomad, mereanemoonid ning isegi korallid ja kilpkonnad.

Miks jahivad vetekiskjad meduuse?

Kes on maailma mürgiseim kala? Kas kalad võivad uppuda?

Tigudest on lihtne huvituda. Paljud neist on pihku võtmiseks paraja suurusega ja ükski ei hammusta. Mutta nad peitu ei poe ja põgenemiseks pole piisavalt kiired.

Vee all | Tigu ei tagane*

„Põhja-Eesti lõhe- ja forellijõed on igas mõttes huvitavad ja mitmed Läänemere äärsed kalauurijad käivadki aeg-ajalt Eestis kalal,“ ütleb kalateadlane Martin Kesler, lõhespetsialist, ja loetleb Eesti eeliseid: „Meie populatsioonid on looduslikud, püügivalikuid palju ja rahvast jõe ääres vähe.“

Kalateadlane Martin Kesler: „Kesk- Euroopaga võrreldes valitseb Eestis jõe ääres rahu ning vabadus endale sobivat kohta otsida on hoopis suurem.“

Harrastuskalastajatele ja kutselistele püüdjatele kujunes 2020. aasta lõhe ja meriforelli püügil väga edukaks: kokku püüti meie rannikumerest kalavõrkudega ja jõgedest spinninguga ligemale 40 tonni lõhet ja meriforelli.

Riigi ja vabatahtlike kalakaitsjate panus tegi 2020. aasta lõhe ja meriforelli hooajast viimaste aastate edukaima

Rahvusvaheline Rootsi, Norra, Taani ja Iiri teadlaste meeskond kasutas genoomi järjestamist, et iseloomustada kõiki Atlandi ookeani ja Läänemere heeringapopulatsioone.

Heeringa genoomi uuringud edendavad säästvat kalapüüki

Rannakarbid, austrid ja kammkarbid saastuvad mereelanikest kõige enam mikroplastiga, näitab värske uuring.

Mikroplast ohustab inimesi ka mereandide söömisel

TLÜ teadlased loodavad tuua kalameesteni digitaalsel kujul ligi 300 järve sügavuskaardid. 

Teadlased koostavad järvede sügavuskaarte

Lääne-Austraalia rannikult püütud 81-aastane riffahven on vanim troopiline rifikala kogu maailma lõikes.

Austraalias püüti enam kui 80aastane kala

Võõrvähiliigid avaldavad negatiivset mõju meie jõevähile ja teistele Euroopa põlistele vähkidele eelkõige vähikatku levitades. 

Teatame leitud võõrvähiliikidest!

Sisuturundus

Tamrex | Sisuturundus

Kalapüük

Mitmesugust

Kalad Eesti vetes: kalade elu ja olu. Röövpüük ja püügipiirangud. Nõuanded, kuidas püüda kala Eesti vetest.

Vee all

Haugi kuderahu hakkavad valvama vabatahtlikud kalakaitsjad (2)