TEGELIKU MUUTUSE ASEMEL UUS ARVUTUS: Metoodika muutuste tõttu tuleb kogu aegrida alates 1990. aastast uuesti arvutada. Minevikku reaalselt muuta ei saa, kuid paberil saab näidata seda ilusama ja koledamana.
Foto: Nipiphon Na Vhiangmai / Alamy / Vida PressKEEGI EI TEA! Spetsialist: Euroopa jookseb umbe, kui hakata nullist uuesti rehkendama Eesti kliimakohustusi (13)
Eesti kliimapoliitika suur eesmärk on jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni ehk et kasvuhoonegaaside heide oleks null. Selleks peab maakasutuses toimuma sidumine, meil on see aga jätkuvalt heitja. Segadust lisab, et ehkki metsamaa heitkoguste arvestamise metoodikat muudeti, pole keegi veel kokku löönud, millised on Eesti kohustused uue metoodika järgi.
Kliimaministeeriumi esmaspäeval avaldatud andmete kohaselt tekkis meil 2022. aastal 14,3 miljonit tonni CO₂ ekvivalenti, mida on 59% vähem kui 1990. aastal. See on väärt tulemus, kuid ühes sektoris heitkogused mitte ei langenud, vaid drastiliselt tõusid. Selleks oli maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor (LULUCF, lühend tuleneb ingliskeelsetest sõnadest), kus põhitooni annab mets.
Kommentaarid