KIRVED VÄLGUVAD: Viimaste aastate raiemaht on olnud 11,5 miljonit tihumeetri juures ning juurdekasv 16 miljonit tihumeetri ligi. Samal ajal on metsa tagavara langenud tempos viis miljonit tihumeetrit aastas. Selle hind on aga kõrge.

Foto: Kollaaž (Rauno Volmar/Delfi Meedia, PantherMedia/Scanpix, Erik Kunila)
Eesti uudised
22. november 2022, 13:49

KIRVEHOOPIDE HIND RIIGI RAHAKOTILE: ähvardavalt läheneb üüratu trahv – 1,4 miljardit eurot! Ministeerium tunnistab: kliimaeesmärke me ei täida (23)

Kui Eesti jätkab metsa raiumist endise hooga, siis kaldume kliimaeesmärkide täitmisest tublisti kõrvale. 2021.–2025. aastatel satuks siis atmosfääri 18,4 miljonit tonni CO₂ rohkem, kui Eestil on lubatud. Kohustustele sülitamisel on üüratu hind: see võib tähendada kuni 1,4 miljardi eurost hoopi riigieelarvele ainuüksi nende viie aasta eest. Järgmise viisaastaku eest lajatav hoop on sama ränk.

Õhtuleht avaldas üle-eelmisel nädal loo keskkonnaagentuuri arvutustest, mis näitavad varasematest prognoosidest oluliselt mustemat pilti metsade kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta. Eelmisel nädalal tutvustas keskkonnaministeerium kõnealuseid arvutusi ametlikult. Arvutused ja nende tulemused on needsamad, aga see, milliseid noppeid sealt tehti ja millist juttu juurde räägiti, erinevad kui öö ja päev. Alles täiendavate küsimuste peale tuli arvutustele vastav tunnistus: „LULUCFi sektori 2021.−2025. aasta eesmärke me praeguste ega praegu kavandatavate meetmetega ei täida.“

Seekordsed arvutused aga näitavad, et kohustus on siduda 8,4 miljonit tonni, kuid tegelikult on praeguste meetmete jätkumise korral, mis tähendab näiteks umbes 11,5miljonilist raiemahtu, tulekul hoopis 10 miljonit tonni heidet ehk kohustuste täitmisest jääks puudu 18,4 miljonit tonni.

See 18,4 miljonit puudujääki on arvutus eeldusel, et kõik jätkub nii nagu seni. Tegelikkuses on aga oodata muutusi. Põhiline, mis asjasse puutub, on metsanduse arengukava (MAK) vastuvõtmine.

Kui keskkonnaagentuur arvutas eeldusel, et metsanduses käib elu MAKi ühtlane kasutuse järgi, saadi tulemuseks, et LULUCFi kohustuste täitmisest jääb 2021−2025 puudu 8,9 miljonit tonni. MAK tooks kliimakohustuste täitmise lähemale, aga endiselt jääks eesmärk käeulatusest välja.

Sellistest kurjakuulutavatest numbritest keskkonnaministeeriumi pressibriifingu ettekannetes juttu ei tehtud, kõnealust tabelit ei näidatud.

Kui Õhtulehe ajakirjanik küsis, mida arvutused ka käimasoleva perioodi kohta näitavad, siis sisulist vastust ei tulnud.

Edasi lugemiseks: