Marianne Mikko käis piinatud koera vaatamas: "Mind jahmatab omanike julmus!" (47)

"Mind jahmatab omanike julmus. Tegemist ei ole ühekordse vahejuhtumiga, vaid süstemaatilise koera piinamisega," vangutas Marianne Mikko nördinult pead. "Samal ajal on mul hea meel, et politseinikud Erik Jõesaar, Arto Durejko ja Alar Smirnov täitsid oma teenistuskohustusi laitmatult alustades juurdlust, mis lubab loota, et looma julmalt kohelnud inimesed saavad kriminaalkorras karistuse," rääkis Mikko.

Ühtlasi tunnustab Mikko Pärnu kodutute loomade varjupaiga veterinaari Aivi Orgi ning tema abilisi, kes nii ööl kui päeval teevad kõik endast oleneva, et päästa seitsmeaastane Maximus, kellel on tuvastatud koljuluu mitmikpurustus ja ulatuslik pea-kaela pehmete kudede kärbumine. Koer hingab vaevaliselt, mille puhul purskub haavadest mäda.

Tõsisel mõttevahetusel arutleti Pärnu kodutute loomade varjupaiga juhataja Anneli Matsi ja Varjupaikade MTÜ turundusjuhi Mari Hagiga, milliseid samme on ühiskonnas tarvis astuda taoliste sündmuste ärahoidmiseks.

Mari Hagi sõnul puutuvad loomakaitsjad ja varjupaiga töötajad võigaste olukordadega kokku tihti, kuid kõik need ei saa avalikuks. "Pean oluliseks, et inimesed teadvustaksid, mida tähendab lemmiklooma võtmine ja tema eest hoolitsemine. Samuti kutsun üles teavitama inimestest, kes väärkohtlevad oma lemmikloomi," lisas Hagi.

Anneli Matsi pidas oluliseks, et kõik kohalikud omavalitsused vaataksid üle oma lemmiklooma pidamise eeskirjad ning muudaksid lemmikloomade kiibistamise kohustuslikuks. Hagi lisas, et Eestis tuleks moodustada töögrupp, mis analüüsiks lemmikloomade pidamist reguleerivaid seadusi ning töötaks välja ajakohased muudatused.

Marianne Mikko lubas teha kõik endast oleneva, et muuta loomakaitseseadus lemmikloomade väärkohtlemise osas rangemaks.

"Vajadusel tuleb üle vaadata ka asjaõigusseadus, kus lemmikloomad on võrdsustatud elutute asjadega. Esmane vähim tegevus oleks põllumajandusministeeriumi poolt korraldatav laiaulatuslik teavituskampaania lemmikloomade kaitseks, eesmärgiga kahejalgsed loomapeksjad paigutada avalikku häbiposti," sõnas Mikko.

15. augustil kella 14.30 paiku helistas Lääne prefektuuri korrapidaja Varjupaikade MTÜ Pärnu kodutute loomade varjupaika ning teatas loomapiinamisjuhtumist Rapla vallas. Varjupaigast kohale sõitnud valvemeeskond leidis eest raskete vigastustega šnautserilaadse koera Maximuse, keda naabrite sõnul oli tema omanik peksnud.

Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskond alustas kriminaalasja looma julma kohtlemise paragrahvi alusel. Süüdi mõistmisel võib kohus sellise teo eest karistusena mõista rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse ning lisakaristusena loomapidamisõiguse äravõtmine kuni viieks aastaks.