Kuhu küll kõik Eestimaa pääsukesed jäid? (56)

Meie rahvuslind ja tema hõimlane räästapääsuke on niisiis võib-olla tõesti Eesti jaheduse sooja Egiptimaa vastu välja vahetanud. Meelis Uustal ütleb küll ka seda, et keset suve on siiski raske öelda, kas suitsupääsukesi tuli tänavu Eestisse pesitsema vähem kui tavaliselt või mitte. Seireprojektid, millega pääsukeste arvukust mõõdetakse, võetakse kokku alles sügisel. Järeldusi ei saa teha ka üksikute tähelepanekute põhjal, sest pääsukeste arv võib piirkonniti erineda.

Vilets sigimine, viletsad ilmad

Keskkonnaameti elurikkuse peaspetsialist Agu Leivits arutleb juba väheke julgemalt ja nendib, et ka tema on märganud, et pääsukesi on kuidagi väheks jäänud. Ta toob näiteks enda töökoha kontori: keskkonnaameti räästa all on varem igal aastal pesa pununud mõnikümmend lindu, sel aastal on vaid mõni üksik linnupaar. Suitsupääsukese arvukusele andis hoobi eelmine aasta, kui linnukeste sigimine kuidagi ei edenenud. Ka võib madala arvukuse panna liiga jaheda kevade süüks.

Leivits selgitab, et maailmaränduritest pääsukesed võivad liigjaheda kevade ajal otsustada oma tagasitee lühemaks teha ja loobuda siiakanti välja lendamisest. Samuti hukkuvad paljud linnud kui rännutingimused pole neile soodsad ja pesitsemine ei ole kuigi edukas, kui juuni on liiga külm ja sajab palju vihma. Seega võib eeldada, et pääsukesi on vähevõitu ka järgmisel aastal.

Pääsukesed pole ainsad, keda väheks on jäänud: rukkirääk, täpikhuik, ritsiklinnud ja paljud teisedki on meie põldudel ja metsades sel aastal vaikseks jäänud.

Inimtegevus ja muutuv maailm tapavad linde

Nii Leivits kui ka Uustal räägivad kliimamuutuste ja inimtegevuse mõjudest pääsukeste (ja muu eluslooduse) arvukusele. "Kliimateadlased on prognoosinud, et Eestis muutubki kliima soojenedes juuni jahedaks ja sajuseks," räägib Leivits. Jahedate ilmadega on putukaid raske püüda, neid on vähevõitu ja lindudel on keeruline ennast ja poegi ära toita. Leivits selgitab, et probleem on hoopis globaalsem, kui vaid vesine ja külm juuni Eestis.

Pääsukesed talvituvad Aafrikas mitte iga suvalise liivaluite ääres, vaid eelistavad märgalasid. Aafrika aga kõrbestub kohutava kiirusega. Ehk päris nii ei ole, et pääsukestel on lõunas elu kui lill ja siis tabab Eestisse naasnuid külm pettumus.

Meelis Uustal kirjeldab, et kliimamuutused on Eestis just äärmuslike ilmastikuolude nägu: väga külmad (tänavu mai) või väga soojad (nagu eelmise aasta mai) perioodid. Järjest vähem kogeme siinmail aastaaegu, kus ilmad on "nagu vanasti".

Äärmuslikud tingimused, olgu siis kuivad, vihmased, liiga soojad või liiga külmad ilmad, mõjutavad rändlinde otseselt. Samamoodi ka inimtegevus: Aafrikas kuivendatakse märgalasid, et nälgivale elanikkonnale põllumaid juurde teha. Euroopas aga jääb loomapidajaid järjest vähemaks, mis tähendab seda, et talumajapidamiste ümber tiirleb vähem kärbseid ja muid putukaid. Labaselt ja lihtsalt öeldes: vähem sõnnikut, vähem pääsukesi. Pääsukesi tapavad ka putukamürgid, mida põllumajanduses ohtralt kasutatakse.

Kuidas pääsukesi ligi meelitada?

Suitsupääsukesi saab enda juurde elama kutsuda vaid talumajapidamistes, mitte linnaaedades, selgitab Meelis Uustal Eesti Ornitoloogiaühingust. Kuna suitsupääsukesed pesitsevad hoonete (laudad, küünid, kuurid, kojad jms) siseküljel, siis parim nipp on lubada nad sinna ligi. Näiteks tuleks laudaukse ülemine laud eemaldada või muu kõrge avaus tekitada. Suitsupääsukestele meeldivad kariloomadega majapidamised, seal on neil mõnusam kärbseid püüda.

Räästapääsuke ehitab oma savipesa hoonete välisküljele. Kuna tema pesa on tuule, vihma, külma ja teiste ilmaolude meelevallas, siis kukuvad nende pesad sageli alla. Räästapääsukese võid hädast välja aidata sellega, kui kinnitad räästa alla linnupesi toetava laua.

Kes tahab aidata koguda suitsu- ja räästapääsukese ning teiste lindude pesitsemise kohta andmeid, võib ornitoloogiaühingu kodulehel suvist aialinnupäevikut pidama hakata. Selle leiab veebilehelt http://www.eoy.ee/aed/

Kuidas aru saada, kas sinu kodus pesitseb suitsu- või räästapääsuke?

Suitsupääsukesel on savipesa ülemine serv täies ulatuses avatud, räästapääsuke müürib aga pesa ülemised servad kinni ja jätab pessa pääsemiseks vaid väikese ovaalse avause.