TRUU KAASLANE: Kalalaevast uurimislaevaks muudetud Marega on uuritud paljusid merepõhjas lebavaid vrakke. Sügisest tõstetakse alus aga kaldale ning sellega saab laeva tööpõli läbi.Foto: Teet Malsroos
Maarit Stepanov 7. september 2018 19:50
Eesti merepõhjast on leitud rohkem kui tuhat laevavrakki. Paljusid neist on otsitud ja uuritud just Meremuuseumile kuuluva uurimislaeva Mare abil, mis pärast 50 teenistusaastat elusügisesse randub. Ent kui Mare tõstetakse puhkuseks kaile, jäävad tema abil leitud laevavrakid vetevalda, meenutama ajaloosündmusi, mille tunnistajateks nad kunagi olid, kui veel uhkelt pealpool vett seilasid.

Eesti merepõhjast on leitud rohkem kui tuhat laevavrakki. Paljusid neist on otsitud ja uuritud just Meremuuseumile kuuluva uurimislaeva Mare abil, mis pärast 50 teenistusaastat elusügisesse randub. Ent kui Mare tõstetakse puhkuseks kaile, jäävad tema abil leitud laevavrakid vetevalda, meenutama ajaloosündmusi, mille tunnistajateks nad kunagi olid, kui veel uhkelt pealpool vett seilasid.

Lennusadama kai ääres loksuv Mare oli algselt kalalaev. Selle kapten Vello Mäss meenutab sära silmis, et 1982. aastal ostis muuseum aluse ära ja tegi sellest vaid neli aastat varem asutatud allveearheloogia klubile töövahendi.

„1978. aasta varakevadel tulin ma meremuuseumi uksest sisse ja ütlesin, et olen laevajuht, olen tuuker ja mereajaloohuviline sukeldaja, ja mul on ettepanek: hakkame otsima uppunud laevu ja neid uurima – nii nagu välismaal tehakse,“ meenutab Mäss, kuidas Eesti allveearheloogia alguse sai. Energiat oli kokku tulnud klubi liikmetel palju, oskusi aga nappis.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad