Ilm

Kuld, savinõud ja veepumba ummistanud kartul - mida põnevat räägib Eesti rannikuäärne merepõhi?

Iga laevahukk on kui lehekülg merendusajaloo raamatus (3)

Maarit Stepanov, 7. september 2018 19:50
TRUU KAASLANE: Kalalaevast uurimislaevaks muudetud Marega on uuritud paljusid merepõhjas lebavaid vrakke. Sügisest tõstetakse alus aga kaldale ning sellega saab laeva tööpõli läbi.Foto: Teet Malsroos

Eesti merepõhjast on leitud rohkem kui tuhat laevavrakki. Paljusid neist on otsitud ja uuritud just Meremuuseumile kuuluva uurimislaeva Mare abil, mis pärast 50 teenistusaastat elusügisesse randub. Ent kui Mare tõstetakse puhkuseks kaile, jäävad tema abil leitud laevavrakid vetevalda, meenutama ajaloosündmusi, mille tunnistajateks nad kunagi olid, kui veel uhkelt pealpool vett seilasid.

Lennusadama kai ääres loksuv Mare oli algselt kalalaev. Selle kapten Vello Mäss meenutab sära silmis, et 1982. aastal ostis muuseum aluse ära ja tegi sellest vaid neli aastat varem asutatud allveearheloogia klubile töövahendi.

„1978. aasta varakevadel tulin ma meremuuseumi uksest sisse ja ütlesin, et olen laevajuht, olen tuuker ja mereajaloohuviline sukeldaja, ja mul on ettepanek: hakkame otsima uppunud laevu ja neid uurima – nii nagu välismaal tehakse,“ meenutab Mäss, kuidas Eesti allveearheloogia alguse sai. Energiat oli kokku tulnud klubi liikmetel palju, oskusi aga nappis.

Samal teemal

03.09.2020
ÜKS PÄÄSEJA: Jaapani lähedal kadus laev, mille pardal oli 43 meeskonnaliiget ja ligi 6000 karilooma
11.12.2018
Eesti vetest leiti tänavu 18 uut vrakki
25.09.2018
FOTOD | Portugalist leitud laevavrakki peetakse kümnendi leiuks
03.09.2018
ÕL VIDEO | Väikesaarte patrull piirivalvelaeval: kaldale uhutud hüljes, tormine meri ja hõre inimasustus

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee