EKRE tegi kongressil laialdasema metsaraiumise toetuseks jõulist ajupesu (35)

EKRE kongressil esinenud metsaärimeeste esindaja Kalle Põld alustas juttu sellega, et Eesti on metsarikas maa. “Üle poole meie maismaast on kaetud metsaga, ehk üle 51% on meil (katkestus saalist). No hästi! Mina räägin sellest, mida räägivad teadlased ja statistika ja Maa-amet ja statistiline metsa inventuur.” (katkestus saalist).

Seepeale kutsus EKRE juhatuse liige, presiidumis istunud Siim Pohlak publikut korrale. “Kuulame kõneleja ära palun!”

“Üle poole meie maismaast on metsaga kaetud ehk see teeb hektarites 2,33 miljonit. Kui vaadata kui palju metsa oli taasiseseisvumise algaastail, siis oli peaaegu 400 000 hektarit vähem metsa. Kus see mets juurde on tulnud,” küsis Põld ning vastas ise. “On tulnud siis rohtunud või nende endiste rohu- ja karjamaade arvelt ja ka väikeste põllulappide arvelt, mis jäid kasutuseta. Aga metsa on Eestisse kogu aeg juurde kasvanud. Kui vaadata tagasi näiteks 1941. aastasse, siis oli metsa hoopis 1,6 miljonit hektarit. Sajandeid tagasi oli üldse 1/4 sellest metsamaast, mis meil praegu on. Eesti metsade kogutagavara on 480 miljonit tihumeetrit. Taasiseseisvumise algaastail oli peaaegu poole vähem. Ehk metsa on ka tagavaraliselt juurde kasvanud kogu aeg.”

Juurdekasv ületab raiemahud

“No ilmselt olete võibolla kõik kuulnud seda müüti, et Eestis on juba seitsme aasta metsatagavara ette raiutud ja 30-40 aasta pärast ei ole meil enam midagi raiuda,” jätkas Põld oma kõnet ning lisas, et uuris seda asja.

Põllu sõnul näitavad viimase kaheksa andmed hoopis, et puidu tagavara on suurenenud kümme protsenti.

“Kuidas on võimalik siis raiuda seitsme aastaga või kogu seitsme aasta tagavara ette, kui samas metsa tagavara kogu aeg kasvab,” esitas mees küsimuse. “Mina sellist võrrandit lahendada ei oska, aga ma saan aru, et siin saalis on inimene olemas, kes selle võrrandi ära lahendab.”

Raiemahtudest rääkides tõi Põld välja, et keskmiselt on raiemaht olnud aastas 10 miljonit tihumeetrit. Metsa juurdekasv on aga 16 miljonit tihumeetrit. Seega on Põllu sõnul kõikidel aastatel raiutud metsa tunduvalt alla juurdekasvu. 

Veel tõi Põld välja, et Eesti metsade keskmine vanus pole langenud ning meil on hulganisti kaitstavaid metsi. Rangelt kaitstavaid metsi on lausa 13%, mis on Euroopaga võrreldes suur arv. Lääne-Euroopa rangelt kaitstavate metsade protsent on nimelt 1,5. 

Oma ettekande lõpetas mitmete kuulajarte poolt metsaärimeeste eestkõnelajaks tituleeritud Põld mõttega, et võimalikult suur osa riigimetsast tuleks tavainimestele erastada.